Samas töötab sellel tegevusalal 4,7% jaekaubandussektori töötajatest ehk üle 2000 töötaja, kusjuures kahe aastaga on suurenenud töötajate arv 520 ehk ligemale neljandiku võrra.

"Põhjuseid on mitmeid – loodi uusi kauplusi, sest hinnatundlik klient on huvitatud soodsamate hindadega kaupadest. Teisalt on uuskasutus üha laienemas ning praktilise mõttelaadiga inimesed otsivad tihti endale vähekasutatud kvaliteetset teise ringi kaupa. Samuti on mitme aasta pikkune töö kasutatud kaupade müügis on viinud selleni, et kauplusi avatakse ka väiksemates piirkondades," selgitab Kaupmeeste Liidu juht Marika Merilai.

Kas teise ringi poodide käive suures võrdeliselt töötajate arvu kasvuga?

"Kui töötajate arv kasvas 1,4 korda, siis jaemüük kasvas seal 1,5 korda," täpsustab Merilai.

Samas tasub tema sõnul tähele panna ka seda, et mitte ainult kasutatud kaupade müügi nišš ei kasva.

"Lisaks on suurenenud näiteks tekstiili- rõiva- ja jalatsikaubandusega tegelevate ettevõtjate arv (453-lt 597-le) ja seal töötavate inimeste arv ligi 500 töötaja võrra. Nimetatud kauplustes töötab kokku üle 4000 töötaja," lisab liidu juht.

Samuti on suurenenud on ka posti- ja internetimüügiga tegelevate ettevõtjate ja töötajate arv, ulatudes 950 töötajani, kasv seejuures 200 inimest.

Esimese kvartali jaemüük oli 1018,2 miljonit eurot, kasv võrreldes 2012. aastaga 6,4%. Sellest 485 miljonit ehk 48% moodustas toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste jaemüük.

Kasutatud kaupade jaemüük oli esimeses kvartalis 17 miljonit ehk 1,7% kogu jaemüügist, kuid kasv võrreldes eelmise aastaga 1,5 korda. "Üldreeglina on need väiksed ettevõtted, kus keskmiselt töötab 2-3 inimest. Jaekaubanduses tervikuna on ettevõtte kohta 8,6 töötajat ja spetsialiseerimata toidukaulustes 40," teab Merilai.