Rõivas põhjendab Eesti võlakirjade puudumist: laen on olnud odavam
Riik on peamiselt kasutanud laenu võlakirjade asemel, sest laen on olnud odavam, lausus peaminister Taavi Rõivas riigikogu infotunnis küsimustele vastates.
„Nii võlakiri kui laen finantsinstrumendina on täiesti nii-öelda võrreldavad ja tulebki vaadata õunte pealt, kumba on sel hetkel odavam kasutada, lausus Rõivas vastuseks Kadri Simsoni küsimusele, miks Eesti võlakirju ei emiteeri ning seetõttu suunab Euroopa Keskpanga võlakirjade ostu programmis Eesti Pank iga kuu kümneid miljoneid eurosid teiste riikide majanduse elavdamisse.
Rõivase sõnul tuleb arvestada, et Eesti-suuruse majanduse puhul on mahud väikesed ja võlakirjaemissiooniga kaasnevad tehnilised kulud, olgu need siis õiguskulud või muud emiteerimisega seotud kulud, võivad osutuda ebaproportsionaalselt kõrgeks, kui see emissiooni summa ei ole väga suur.
Rõivase sõnul ei suurenda kõrge võlakoorem ühegi riigi ettevõtluskeskkonda ega aita kaasa majanduskasvule, sellepärast et ka kõige odavama intressiga saadud laen tuleb lõppkokkuvõttes tagasi maksta ja täna kulutatud laenuraha on homne maksukoorem.
Rõivas toonitas, et Eestis tema juhitud valitsuse ajal puudujääki olnud ei ole. „Vastupidi, kõik need aastad, 2014, 2015 ja praeguste prognooside järgi ka 2016 on Eesti riigieelarve olnud väikeses plussis. Nii et me oleme suutnud riiki majandada niimoodi, et me tuleme ots -otsaga kokku ja meie lapsed ei pea maksma meie ajal võetud võlgasid,“ rääkis Rõivas.
Ta lisas, et kõik vajalikud investeeringud, olgu need teedesse ja taristusse, olgu need haiglatesse, olgu need koolidesse, on meil võimalik ära teha.
„Täna ma julgen küll öelda, et ükski oluline suurinvesteering ei oota mitte raha taga, pigem on meil näiteks teede investeeringutel pudelikaelaks mitte raha, vaid projekteerimisvõimekus. Seda projekteerimisvõimekust võimalust mööda tuleb ka tõsta,“ lausus ta.
Infrastruktuuri investeeringuid plaanib valitsus Rõivase kinnitusel teha. „Me oleme juba eraldanud ligi 200 miljonit eurot selleks, et saaks tulla Rail Baltic. See on kõigi aegade suurim infraprojekt Eestis ja ametisolev valitsus on teinud mitu olulist otsust, et see saaks toimida, samuti näinud RES-is selle jaoks vahendeid ette," rääkis Rõivas.
„Infraprojektidest on hiljuti saanud rahalise katte ka Eesti ja Läti vaheline elektriliin, mis maksab ligi 200 miljonit, Eesti ja Soome vaheline gaasitoru, mis maksab ka ligi 200 miljonit ja, oh üllatust, ametisolev valitsus on viimase 20 aasta jooksul esimene, kes on lõpuks leidnud rahastuse ka sellele paljuräägitud Tartu maantee Kose ja Mäo vahelisele lõigule. Nii et ka selle jaoks on raha eelarves olemas,“ rääkis Rõivas.
