„Ma ei taha teda nüüd küll isiklikult milleski kahtlustada või veel vähem süüdistada, aga kui me ratsionaalselt vaatame, siis tema jutt ei ole päris see jutt, mis on Eesti julgeoleku huvi,“ lausus Rõivas riigikogus vastates Marko Mihkelsoni märkusele, et Eesti energeetikaeksperdid on sõlmitud kokkulepet kritiseerinud. Seda just julgeoleku aspektist, tõdedes, et kavandatav gaasitoru kahe Gazpromi süsteemi vahel ei suurenda julgeolekut.

Mihkelson tõi välja Tallinna Tehnikaülikooli energeetikasüsteemide professori Arvi Hamburgi ütluse, et toru pigem vähendab meie energiajulgeolekut ja samas suurendab gaasitarbijale võimalikku võrguteenuste hinda, sest sisendatakse nii Balticconnectori omaosalus kui ka see nn SOS-terminal. „Seega sisuliselt on see ainult kulu, mitte kasu Eesti riigile,“ lausus Mihkelson.

Rõivas vastas seepeale, et kokkulepet ongi peale küsija kritiseerinud vaid Hamburg. Viimane aga on Rõivase sõnul maagaasi seaduse aruteludes esitanud Gazpromi suurosalusega Eesti Gaasi. „… rääkis sellist juttu, mis kohe kuidagi ei kattunud Eesti julgeoleku huvidega,“ rääkis peaminister Hamburgist.

„ Ka see jutt, et gaasitoru rajamine oleks kuidagi Eesti tarbijale ülejõukäivalt kallis, ei vasta tõele,“ rääkis Rõivas. Ta selgitas, et praegu on gaasipõhivõrk arvestatud tariifi hinnaga suurusjärgus 50 ja pisut enam miljonit eurot. Gaasitoru rajamine tähendab Rõivase sõnul seda, et tariifi arvestatav summa kasvab umbes pooleteisekordseks, mis gaasiarvele avaldab mõju umbes 1,5%.

„See mõju on olemas, aga kui kaaluda, kas see ühelt poolt poolteist protsenti gaasi hinnast ja teiselt poolt kindlustunne, et Eestit, Läti ja Leedut ei saa eraldi gaasist välja lülitada ja et me saame gaasi vajaduse korral ka Soome suunalt, siis mina ütlen, et kindlustunne on rohkem väärt,“ laususu Rõivas, lisades, et terminali rajamisel kerkiks gaasitariif kordades ja see oleks märksa kallim.