"Sel teemal käivad praegu päris asjalikud kõnelused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Haapsalu ja Läänemaa inimeste vahel. Siin on mõned nüansid, mis tuleb selgeks rääkida, et see projekt saaks realiseeruda," kommenteeris Rõivas Ärilehele.

Mis Rõivase sõnul selle projekti tõenäosust aga suurendab on see, et Haapsalu ja Läänemaa inimesed on väga mobiilsed ja väga paljud käivad väljaspool Läänemaad tööd.

"See on väga huvitav, et Ida-Virumaal on täiesti teine äärmus. Seal maakonnast väljaspool käiakse väga vähe tööl ja maakonnast välja liigutakse väga vähe. Haapsalus ja Läänemaal on aga väga levinud pendelränne," märkis peaminister.

See suurendab Rõivase sõnul ka vajadust turvalise ühistranspordi järele. "See on mitmes mõttes arusaadav ja mõistlik. Kindlasti on raudtee turvaline ja ka ökoloogiliselt on mõistlik kasutada ühistransporti. See on plusspool," leidis Rõivas.

Miinuspoolel on peaministri sõnul kindlasti see, et projekt vajab dotatsiooni. "See ei ole mingi Lääne-Eesti spetsiifiline, vaid kogu Eestis reisirongiliiklust ilma dotatsioonita ei ole võimalik teha."

Rõivas kinnitas, et iigi tasemel vaadatakse Haapsalu raudtee küsimust väga asjalikult ja konstruktiivselt. "Me oleme teadvustanud, et see on terve Läänemaa jaoks teema number üks ja ma arvan, et mingi mõistlik lahendus on täiesti võimalik," kinnitas ta.

Arutelud Haapsalu raudteetrassi üle muutuvad viimasel ajal järjest aktiivsemaks. Veebruari algusest on saanud kõik huvilised uurida raudteetrassi eskiisi ja tutvuda keskkonnamõjude hindamise aruandega.

Raudteetrassi pikkus on umbes 49,5 kilomeetrit. Raudtee on kavandatud maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h.