Rootsi ajaleht: Nordea on laenuriske kõvasti alahinnanud, võib vajada miljardeid lisaraha

Nordea on süstemaatiliselt alahinnanud äriklientide laenuportfelli riske, mis tähendab et pank võib vajada 50-80 miljardit Rootsi krooni (5,4-8,6 miljardit eurot) kapitalisüsti oma aktsionäridelt, kirjutab Svensk Dagbladet Rootsi finantsinspektsioonist lekkinud dokumendile tuginedes.

Rootsi ajalehe hinnangul on ajakirjanike kätte jõudnud dokumendi sisu "dünamiit". Kui Nordea on tõesti tahtlikult riske alahinnanud, võib küsimuse alla tulla süüdistus laiaulatuslikus finantspettuses.

Pangad peavad pidevalt kalkuleerima oma riske – hindama, kui suur osa nende klientidest võib sattuda makseraskustesse. Lekkinud dokumendi kohaselt on Nordea hinnanud oma ärikliendi portfelli riski 40-80 protsenti madalamaks, kui on olnud ajalooline panga laenukahjumite keskmine. Seega, panga hinnangul on riskid pea poole väiksemad.

Nordeal on 600 000 äriklienti, panga äriklientide laenuprotfell küündib 170 miljardi euroni. Et võimalike kahjumitega toime tulla, võib Rootsi finantsinspektsioon Svensk Dagbladeti teatel nõuda panga kapitalipuhvri suurendamist praeguselt 265 miljardilt Rootsi kroonilt kuni 345 miljardini.

Kapitalipuhvri suurendamiseks peaks pank küsima oma aktsionäridelt raha, kirjutas Rootsi ajaleht. Lisaks tuleks Põhjamaade suurimal pangal jätta dividendid maksmata.

Nordea saatis börsile vastuskommentaari, kus kinnitas, et on piisavalt kapitaliseeritud ega vaja lisaraha võimalike tulevaste uute nõuete täitmiseks. Panga president Casper von Koskull nimetas kommentaaris Svensk Dagbladeti artiklit alusetuks ja spekulatiivseks.

"Meie võime genereerida kapitali on võrreldav maailma parimate pankadega ning me oleme seda suutunud kümme aastat ka demonstreerida," ütles von Koskull börsiteate vahendusel. "Olen väga kindel meie võimes täita nõuded kapitaliseeritusele ilma lisakapitali hankimata."