Rootsi keskpank Riksbanken teatas eile, et laenab umbes 100 miljardi Rootsi krooni väärtuses välisvaluutat, et parandada oma valuutareserve.

Nii analüütikud kui Rootsi meedia on tõlgendanud seda sammu kui valmistumist Läti lati devalveerimise vastu. Rootsi meedias kajastatakse Läti devalveerimist peaaegu nagu sündinud fakti.

Näiteks ajaleht Dagens Industri vahendab Stockholmi majanduskooli juhatajat Torbjörn Beckerit, kelle sõnul devalveerimine Lätis on ülimalt tõenäoline ning siis on ka Eesti ja Leedu sunnitud järgnema.

Danske Panga analüüsiosakonna tänane raport viitab samuti Riksbankeni otsusele oma valuutareserve suurendada. „Balti turgudel on risk järsult kasvanud ja soovitame ülimat ettevaatlikust,“ räägib Danske turuülevaade. Ka nemad viitavad oletusele, et Riksbankeni soov oma valuutavarusid suurendada võib tähendada puhvri loomist kui Balti riikides peaks „midagi“ juhtuma.

Deutsche Bank´i eilne kommentaar ütles, et peamine põhjus miks Riksbanken oma valuutavarusid suurendab tuleb tõsiasjast, et see parandab Riksbankeni võimalusi (devalveerimise toimudes?) omakorda Rootsi kommertspankadele laenu anda. Eelkõige peetakse siin silmas Swedbanki Ja SEB-d.

Lätis endas on samuti devalveerimisjutud viimastel nädalatel rohkem levima hakanud. Läti intressimäärasid peegeldav RIGIBOR on viimaste nädala jooksul järsult tõusnud. 1 nädalane RIGIBORi määr on 10,88% ja aasta oma üle 14%. See näitab, et usaldus Läti lati vastu langeb kiiresti.