Rootsi muretseb lati devalveerimise pärast
Kui analüütikud pidasid selle aasta esimesel poolel lati devalveerimist eelkõige Balti regiooni probleemiks, siis praegu on Rootsi mures oma pankade Swedbanki ja SEB-i saatuse pärast. Nii Rootsi analüütikud kui poliitikud muretsevad, et lati devalveerimise järel peavad Swedbank ja SEB oma laenukahjud suure tõenäosusega korstnasse kirjutama, vahendas portaal Stockholmnews.com
"Kui Läti peaks devalveerima oma valuutat, siis võib see karmilt mõjutada kahte panka ja järelikult ka Rootsi maksumaksjaid," tõdeb artikli autor Mats Öhlén.
Rootsi valitsus nõuab Lätilt finantssüsteemi stabiliseerimiseks Valdis Dombrovskise valitsuse varem lubatud kärpemeetmete rakendamist. Praeguse Euroopa Liidu eesistujaga ühines ka Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquín Almunia, kes nõudis Lätilt varasemate kokkulepete täitmist, vahendas LETA.
Lätilt oodatakse tegusid
Läti suur eelarvedefitsiit paneb rahvusvahelist üldsust üha enam muretsema, kes eeldavad, et latti ootab lähikuudel devalveerimine, vahendas Rootsi ajaleht Sydsvenskan.
Rootsi ökonomist Carl B. Hamilton märkis, et lati devalveerimine ei mõjuta siiski Rootsi majandust nii palju kui kardetakse, vahendas portaal E24.se
"Kõige tähtsam asi on see, et nad saaksid oma riiklikud finantsasjad korda," märkis Hamilton.
"Välisriikide ja meie naabrite olukord on palju stabiilsem, kui kuus kuud tagasi," lisas Hamilton. "Rootsi nõuded pole seotud mitte murega krooni või Rootsi majanduse pärast, vaid tervikpoliitika pärast, sest me tahame, et Läti funktsioneeriks ja me oleme mures."
"Läti valuuta fikseeritud vahetuskurss euroga on taas päevakorral," tõdes BNP Paribase analüütik Hans Redeker.
Lati kurss kukub
Lätiga seotud probleemid tõid selle nädala algul kaasa Rootsi pankade aktsiahindade kukkumise Stockholmi börsil.
Samas on sel nädalal lati fikseeritud vahetuskurss euro suhtes kukkunud, vahendas Reuters. Eile võrdus 0.7078 latti ühe euroga. Ehkki lati kurss on fikseeritud euroga, on sel lubatud kursi kõikumine vahemikus 0,6958-0,7099 latti.
"Kõik tarbijad muutuvad üha enam murelikumaks," väitis üks ametnik.
Rootsi poliitikud materdavad Lätit
Viimastel päevadel on Läti teemal sõna võtnud nii Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt kui rahandusminister Anders Borg.
Reinfeldt teatas üleeile, et Läti peab rahvusvahelise abipaketi saamiseks tegema suuremaid eelarvekärpeid. Borg kinnitas, et poliitilised märgid Lätis on murettekitavad.
Borg nõudis, et Läti kärbiks oma kulutusi 500 miljoni lati (11 miljardit krooni) võrra. Ta nentis eelmisel kuul, et majanduskriisi süvenemine Balti riikides võib mõjutada kogu Põhjamaade regiooni.
Dombrovskis: kärped toovad kaasa sotsiaalse ebastabiilsuse
Läti peaminister Valdis Dombrovskis märkis aga, et eelarvekärped mõjuvad halvasti nii riigi majanduse taastumisele, kuid sellega võib kaasneda ka sotsiaalne ebastabiilsus.
"Sel võib olla halb mõju majanduse taastumisele ja see võib suurendada sotsiaalset ebastabiilsust," märkis Dombrovskis, kes kritiseeris eile koos Leedu kolleegiga Rootsis lõppenud Läänemere arengu foorumil Maastrichti kriteeriume, millega on paika pandud euroga liitumise tingimused.
Stockholmi majanduskooli Ida-Euroopa analüütik Torbjörn Becker nentis, et Läti peaks viima ellu meetmed, mis muudavad selle eelarve tõhusamaks.
"Eesmärk on panna Läti poliitilised parteid mõistma, et kui ei hoita varem kokkulepitud näitajaid, siis pole kindel, et Rootsilt, Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt lubatud raha välja makstakse," selgitas Becker.
Läti vilets olukord
Majanduskriisis Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) suurust rahasüsti. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid. Eelmisel kuul saabus Lätti IMF-i järjekordne delegatsioon.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud langusesse ja tööpuudus kasvab riigis pidevalt. Pahameel valitsuse vastu viis 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi. 27. jaanuaril ja 3. veebruaril kogunesid talunikud mitmes piirkonnas, et tõmmata võimude tähelepanu majanduskriisi tõttu halvenenud põllumeeste olukorrale.
Läti on juba nõustunud Euroopa Komisjoni ettepanekuga tõsta käibemaksu 23 protsendile, et saada 1,2 miljardi lati (26,7 miljardit krooni) ulatuses Brüsselilt laenu.
