Kui enamik Euroopa Liidu seniseid maid viivitab uutele tulijatele liikumisvabaduse lubamisega veel kaks aastat, siis Rootsi parlament teeb ajalehe Svenska Dagblatet andmetel ilmselt vastupidise otsuse. Ajalehte andmetel pääseb Rootsi vabalt tööle juba 1. maist.

Siiani on sotsiaaldemokraadist peaminister Göran Persson soovitanud küll oma piire võõrtööjõule senisest rohkem mitte avada, põhjendades seda kartusega, et odavamad migranttöölised võivad suurendada halli ja musta majanduse osa. Samas pole peaministri taga parlamendienamust ega ka mitte kogu tema enda erakonda.

Rootsi välisministeeriumi pressinõunik Andreas Norman selgitas, et aastas tuleb Ida-Euroopast Rootsi umbes 10.000 võõrtöötajat, neist suurem jagu Poolast ja Balti riikidest. “Enamik läheb sinikraelistele töödele, aga ka tervishoiusektorisse,” rääkis pressinõunik. “Põllumajanduses töötavad liitujariikidest tulnud töötajad paar kuud, ehituses kuskil aastajagu, võib-olla rohkem. Tervishoiusektoris kestab see aga aastaid.”

Eesti õdede liidu president Ester Pruuden ei usu, et Rootsi-poolne piirangutest loobumine mõjutaks märkimisväärselt niigi käimas olevaid suundumusi. “Minek on juba praegu üsna hoogne ja ma ei näe otsest seost nende piirangutega,” rääkis Pruuden. Kuid ta möönis, et tema poole pöördub iga päev medõdesid, kes küsivad, kas liidul pole pakkuda võimalust mõnes välisriigis töötada. Tegemist on päris suurte gruppidega, kes liiguvad mujale, märkis Pruuden.

Samas on tema sõnul Rootsi isegi Põhjamaade hulgas eriseisus, sest ka kõrgepalgalised Soome medõed kipuvad Rootsi tööle minema, sest seal on teenimisvõimalused veelgi paremad. “Eesti õdedel on väga hea ettevalmistus, õdedest on mujal puudus,” rääkis Pruuden. “Kui kuskil arenenud riigis on tööjõust puudus, siis vaatamata sellele, kas piirangud on või mitte, ikka minnakse sinna tööle.”

Briti tervishoiuspetsialistid ennustavad, et meditsiiniõdede vool liitujariikidest Suurbritanniasse võib saareriiki tööle tuua koguni viiendiku Ida-Euroopa õdedest. Ajaleht The Guardian hoiatab, et põhiline takistus uute liikmesmaade medtöötajatele on nende kehv ettevalmistus. Ka netiportaali EUObserveri teatel näevad Briti meditsiinieksperdid sisserändavates medtöötajates riski patsientide turvalisusele.

Eesti õdede liidu juht ei pea sellist üldistust õigeks. “Eesti õed on kahtlemata tublimad kui teiste liituvate riikide õed, sest meie õppekavad on juba 1996. aastast vastanud Euroopa Liidu tasemele,” kinnitas Pruuden. Ka Rootsis pole nende ettevalmistus siiani valuteemaks olnud, kinnitas Norman.