Kui pangad paigutavad vaba raha keskpanka, siis juba mullu veebruarist peavad nad keskpanga poolt kehtestatud negatiivse intressimäära tõttu sellise tegevuse eest peale maksma. Pangad ei ole neid kulusid tavaklientidele edasi andnud kartes kliente kaotada, kirjutab Bloomberg.

„Pangad ei taha tõesti rohkem hoiuseid,“ ütles Keefe, Brynette & Woodsi analüütik Karl Morris.

Kuigi Rootsi pangad ei maksa sisuliselt hoiustele intressi, on see siiski parem kui hoida raha aktsiates. Läinud aasta veebruari lõpust on Rootsi aktsiate hinnad aktsiaindeksi näol kukkunud enam kui 20%.

SEB lähevad hoiused aastas maksma enam kui 1,2 miljardit Rootsi krooni, ütles panga pressiesindaja Anna Helsen. „Me ei kehtesta eraisikutest hoiustajatele niikaua kui on võimalik negatiivseid intressimäärasid,“ lausus ta.

Handelsbanken prognoosis, et mullu 9 kuuga läksid pangale negatiivsed intressimäärad maksma 1,42 miljardit Rootsi krooni, ütles panga pressiesindaja Johan Wallqvist.

Arvestades börsidel toimuvat ei loobu rootslased tõenäoliselt hoiustest riskantsemate investeeringute kasuks. „Paljud kodumajapidamised on ettevaatlikud ja tunnetavad ebakindlust,“ ütles SSAB peaökonomist Tor Borg.

Ta lisas, et pangad võivad püüda kulusid katta teenustasusid kehtestades.

Samuti püüavad pangad liigset likviidsust maha laadida rahaturul. Detsembris tõi see rahaturul ühel hetkel kaasa nädalase hoiuse intressitasemeks -1,8%, ütles Morris.

Arvestades börsidel toimuvat, ei ole suurt mõtet prognoosida, et vaba raha hakkaks niipea liikuma hoiustest aktsiatesse. Swedbankile, kus on enim Rootsi koduamajapidamiste hoiuseid, lähevad negatiivsed intressimäärad maksma iga kvartal mitmeid sadu miljoneid Rootsi kroone, ütles pressiesindaja Claes Warren.

„Pangahoiused on laias laastus alternatiiviks aktsiates säästudele,“ lausus ta. „Nagu me kõik teame, siis null on siiski enam kui miinus.“