Rootsi pankade sõltuvus Baltimaadest kasvab hoolimata laenukasvu aeglustumisest
Sarnaselt kevadega pühendab Rootsi keskpank Riksbank ka möödunud nädalal avaldatud finantsstabiilsuse raportis Baltimaadele palju ruumi. “Kolmandas kvartalis andsid Balti operatsioonid 22% SEB tegevuskasumist.
Hansapank andis samas kvartalis 35% Swedbanki kasumist. Nordea tegutseb neis maades samuti, kuid sõltub Balti regioonist vähem,“ iseloomustab Riksbank olukorda. Nimetatud kolm panka ja Handelsbanken võrduvad 80%-ga Rootsi pangandusturust.
Kuigi Riksbank hakkas SEB ja Swedbanki Baltimaade asjus manitsema juba aasta alguses, kui mitte varem, on nende sõltuvus meist kasvanud, sest isegi aeglustudes on siinne laenukasv kiirem kui Põhjamaades või Saksamaal, mis on SEB-le oluline laenuturg.
Tulevikuks ette valmistatud
Balti riskide suuruse hindamiseks tehtud stressikatse eelduseks võtab Riksbank, et Balti laenuvõtjate maksejõuetuse tõenäosus kasvab esimesel aastal 5%-ni, teisel aastal 10%-ni ning kolmandal aastal 20%-ni. Kolmanda aasta näitaja tähendab juba päris äärmuslikku majandusolukorda, kuid isegi siis jäävad SEB ja Swedbank veel kasumisse. Eeldusel, et teistes ärisuundades püsib olukord muutumatu ega halvene.
Lisaks Baltimaade võimalikule suurele majanduskriisile on Riksbank analüüsinud veel kaht riskistsenaariumi: laenukvaliteedi halvenemist kogu portfellis (nagu 2000. aastal tehnoloogiamulli lõhkemise järel) ja finantseerimiskulude kasvu (nagu tänavu suvel-sügisel vallandunud paanika ajal, aga suuremal määral).
Mõlema stsenaariumi riske suudavad suured Rootsi pangad endiselt hästi taluda, kuid olukord on pisut halvem kui poole aasta eest.
Eelmise nädala Ärilehest võis lugeda Deutsche Bank Researchi analüütikute oletust, et Rootsi pankade huvides pole ei Baltimaade järsk maandumine ega ülekuumenemise jätkumine ja seetõttu aeglustavad nad Baltimaade laenukasvu u 30%-ni aastas. Kui nii juhtub, siis kasvab Swedbanki ja SEB sõltuvus Eesti, Läti ja Leedu majandusolukorrast edaspidigi, sest nende teistel sihtturgudel on laenukasv aeglasem.
Umbes 50% ulatuses finantseerivad suured Rootsi pangad laenuandmist hoiustajate rahaga, 50% ulatuses võtavad laenu finantsturgudelt.
Swedbankil on finantsturgude osa keskmisest veidi suurem, SEB-l ja Nordeal veidi väiksem.
89% võõrast ja 11% oma raha
•• Kui 2000. aastal võtsid oma esimese kodu ostjad Rootsis laenu keskmiselt 75% ostetava vara väärtusest, siis 2005. aastal oli see näitaja juba 89%.
•• Põhjuseks on aastaid kestnud kinnisvarahindade tõus, mis peatus alles tänavu sügisel.
•• Oktoobris olid Rootsi elamud keskmiselt 11% kallimad kui aasta tagasi, sh Stockholmis 16% ning Göteborgis ja Malmös u 11%.
•• Viimaste, kallite hindadega on kodu ostnud siiski väga vähe maja- ja korterimanikke.
•• Riksbanki ja Rootsi statistikaameti andmeil on rohkem kui 95% omanikke olnud oma kinnisvara omanikud kauem kui kaks aastat. Nende laenukoorma suhe kinnisvara väärtusse on vähenenud.
•• Kinnisvaralaenuga Rootsi peredest on 7% selliseid, kellel pärast laenumaksete ja eluasemekulude tasumist ei jää järele küllalt raha endale mõistliku elustandardi tagamiseks.
•• Peresid, kellel pole laenumaksete tasumiseks reservi, on laenuvõtjatest u 6%, on Riksbank statistikaameti andmete põhjal välja arvutanud.
