Rootsi spermadoonor maksab alimente
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel oli mehel ja lapsi soovinud paaril algusest peale kokkulepe, et mees ei avalikusta tulevikus oma isadust. Samas oli mees andnud kirjaliku isadustunnistuse, et lastel oleks soovi korral võimalik oma bioloogiline isa leida.
Rootsi kohtu loodud pretsedent on tekitanud elava väitluse Põhjamaade sooõiguslaste ja seksuaalvähemusaktivistide hulgas.
Olukord pöördus tüliks siis, kui laste ema suhe oma lesbipartneriga läinud aastal katkes ja naine asus kohtu kaudu nõudma laste kasvatamiseks raha spermadoonorist isalt. Kohtus tunnistusi andnud mees keeldus raha maksmast põhjendusel, et tema ja laste ema vahel polnud kunagi olnud intiimsuhet. Ometi jättis kõrgema astme kohus jaanuaris otsuse jõusse.
Eesti spermadoonor on ainult siis anonüümsusega kaitstud, kui ta annab oma sperma spermapanka.
"Seadusega on paika pandud, et siis ei saa ta kunagi teada, kellele tema sperma läheb. Samuti ei saa naine kunagi teada, kes oli doonor," ütleb Eesti spermapanga hoidja Andrei Sõritsa.
Kui naine läheb nn äraräägitud mehega kliinikusse, kelle spermat ta soovib rasestumiseks, siis annavad mõlemad allkirja, et nad on sündiva lapse bioloogilised vanemad.
"Kui naine läheb kolme aasta pärast mehe juurde ja ütleb, et kallis, ma tahan nüüd alimente, siis peab seaduse järgi mees ka maksma," ütleb Sõritsa. Hoolimata sellest, et viljastamine toimus katseklaasis.
Sõritsa sõnul oli ka kohtuprotsessis kaotanud mees heauskne spermadoonor. Naine lubas alguses meest mitte kunagi tülitada, hiljem aga nõudis raha. Samasuguse loo puhul oleks mehelt alimendid välja nõudnud ka Eesti kohus.
