Rootsi võimalik kinnisvaramull keeraks Eesti laenukraanid kinni

Kõige tõsisemalt ohustavad Eesti finantsstabiilsust Põhjamaade kinnisvaraturu riskid, mille realiseerumisel võivad sealsed pangad otsustada Eestis laenuandmist vähendada, teatas Eesti Pank.

Rootsi kinnisvarahinnad on pikka aega kasvanud ja majapidamiste võlakoormus on teiste riikidega võrreldes väga suur. Kinnisvarahindade ja laenamise kiire kasv jätkus seal ka 2017. aasta esimesel poolel.

Juhul kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist, mille tulemusena väheneks laenupakkumine ja Eesti majanduse rahastus tervikuna. Samuti vähendaks Põhjamaade majandusaktiivsuse langus nõudlust Eesti ekspordi järele, mis omakorda halvendaks eksportivate ettevõtete laenumaksevõimet.

Väikese riskina näeb keskpank ka võimalust, et pankade tulumaksu suhtes kehtestatud erikord võib innustada panku rohkem dividende maksma, mis vähendaks nende reserve, omakorda veidi nõrgendades vastupanuvõimet kriisiolukorras. Samuti on võimalik laenutegevuse liigutamine tütarettevõtetesse.

EP lisas LHV süsteemselt oluliste pankade hulka

Eesti Pank hindab Eestis tegutsevate pankade olulisust siinses finantssüsteemis üldjuhul kord aastas. Tänavu oktoobris otsustas Eesti Pank lisada Eestis süsteemselt oluliste pankade hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga. Võrreldes aastataguse hindamisega on LHV Panga turuosa finantssüsteemis kasvanud. LHV Panga kui süsteemselt olulisele panga suhtes kohaldatakse alates 2018. aastast täiendavat puhvrinõuet 0,5%. Swedbanki ja SEB Panga suhtes jääb kehtima täiendav 2% puhvrinõue.