Majandusraskustesse sattunud Autorollo omanikuks oli 26. aprillini 2010 Väino Pentus. Hiljutise Tallinna ringkonnakohtu otsuse kohaselt korraldasid tema tütar Keit Pentus-Rosimannus koos viimase abikaasa Rain Rosimannusega Autorollo tühjakskantimise. Selle jaoks tõid nad firmasse advokaat Siim Roode, kellele kuuluvast firmast sai 26.04.2010 Autorollo uus omanik.

Autorollo peamiseks varaks olid neli veoautot ja üheksa haagist, mis viidi rea tehingutega Autorollost välja nõnda, et võlausaldajatel jäi üle vaid pöialt imeda. Kantimiseks kasutatud tehingute rida algas 17. mail 2010 ja lõppes 22. novembril 2010.

Juba 30. juunil 2010 saatis Swedbanki suurkliendihaldur Kredexi juristile kirja, milles hoiatas kantimise eest. "Täna kohtusin Roodega. Põhimõtteliselt on ta hakanud tegelema ettevõtte likvideerimise/kantimisega. Majandustegevus puudub, omakapital negatiivne (ca 400K)! Likviidsed vahendid ettevõttel puuduvad."

Niisiis teadsin nii Swedbank kui Kredex juba 30. juunil 2010, et Autorollot kanditakse tühjaks. Kas nad teatasid sellest politseile? Võtsid kasutusele mingeid muid samme kantimise takistamiseks? Ei, midagi sellist tegelikult ei toimunud.

Tavaline Eesti äri

"Likvideerijate ja advokaatide kasutamine pole Eesti ärikultuuris midagi ebatavalist - nii et see ei olnud midagi erakordset, mis oleks meilt eeldanud erakorralisi samme. Lisaks läks nõue üle Kredexile, kelle pädevusse selle otsuse tegemine jäi. Maksejõuetuse põhjuste välja selgitamine on seadusest tulenevalt kohtu ja pankrotihalduri ülesanne ning kriminaalmenetluse algatamine võlausaldaja vaba valik, mitte kohustus," kommenteeris viie aasta taguseid sündmuseid Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Ka Kredex peseb oma käed puhtaks. "Paraku on kujunenud Eesti ärimaastikul tavapäraseks, et ettevõtte likvideerimisel kasutatakse advokaadi vms nõustaja abi ja seda ei saa Kredex ega pank takistada. Seni kuni Kredex ei ole täitnud pangale käenduskohustust, ei saa Kredex otseselt sekkuda panga ja võlgniku vahelisse vaidlusse, sh võlgnevuse sissenõudmise ja varade tagasivõitmise menetlusse: kui Kredex ei ole täitnud pangale käenduskohustust, siis ei ole Kredexil ka nõuet võlgniku vastu ja võlgnevuse sissenõudmisega tegeleb pank. 30. juuniks 2010 ei olnud Autorollol tekkinud laenu põhiosa maksete võlgnevust, laenulepingut ei olnud lõpetatud ja Kredex ei olnud täitnud pangale käenduskohustust. Pank pidi Kredexit teavitama ilmnenud asjaoludest ja seda pank 30. juuni 2010 kirjaga ka tegi," teatas Kredexi pressiesindaja Tarmo Seliste.

Mis puudutab Seliste praegust väidet, et Autorollo ei olnud 30. juuni seisuga Swedbankile midagi võlgu, siis seesama Swedbanki kiri 30. juunist jätab sellest teistsuguse mulje: "Täna situatsioon järgmine: laen võlas ca 121 000 krooni (üks graafikujärgne makse) ja on toimunud ka muudatus omanikeringis - seda muidugi ilma meie kooskõlastuseta," teavitas Swedbank Kredexit. Nimelt oli Swedbanki laenulepingu eritingimiseks see, et muudatused omanikeringis tuleb pangaga kooskõlastada, ent ka seda kohustust Roode ja Rosimannused eirasid.

Kuidas rahva raha välja maksti

Kantimise takistamise asemel hakati tegelema Kredexi garantii väljamaksmise küsimusega. Samas kirjas küsis Swedbank Kredexi nõusolekut laenulepingu lõpetamiseks ja ka sai selle 9. juulil toimunud Kredexi finantskomiteelt.

Sama finantskomitee oli nõus ka Swedbanki sooviga mitte nõuda kohtu kaudu kommertspandi realiseerimist tingimusel, et väheneb ka Kredexi käenduskohustus. Kredex selgitas, et Autorollo puhul oli tegemist transpordiettevõttega, mille ainsaks arvestatavaks varaks olid kaubaveo autod. Autodele ei laiene kommertspant. Ka ei ulatu kommertspant kassas või krediidiasutuses olevale rahale, võlgnikule kuuluvatele osadele või aktsiatele. Seega puudus kommertspandi ese, mida läbi kohtumenetluse realiseerida.

Kommertspandi realiseerimisel kohtumenetluse kaudu oleks tulnud tasuda riigilõivu umbes 115 000 krooni pluss märgatav aja- ja tööjõukulu. Seda olukorras, kus oli ette teada, et kommertspandi realiseerimisest saadavad vahendid ei kata isegi riigilõivu kulusid, mida oleks kohtumenetluse alustamisel tulnud tasuda.

Swedbank lükkab tagasi kahtluse, et kantimist nähes oli nende peamine huvi lihtsalt võimalikult kiirelt Kredexilt raha kätte saada. "Pankrotimenetluse nii ettevõtte kui ka käendaja Väino Pentuse osas algatas pank. Tegutsesime antud olukorras adekvaatselt, näidates üles vajalikku hoolsust. Pankrotimenetluse eesmärk ongi saada asjas selgust, miks nii läks. Nagu öeldud, on see suuresti pankrotihalduri ja kohtu pädevuses, sest ametisikutel on laiemad volitused kui võlausaldajast pangal teha päringuid, küsida selgitusi, tellida erikontrolle, auditeid jne," vastas Siilivask.

Kuidas garantii tekkis?

27. oktoobril teatas Swedbank, et Autorollo laenu miljoni krooni ulatuses käendanud Tiit Pohl on oma raha ära tasunud. Vastavalt Kredexi finantskomitee otsusele sidus Swedbank sellest poole laenu põhiosaga, mida kattis Kredexi garantii ehk selle võrra vähened Kredexi väljamakstav raha. Panka huvitas, kas nüüd on aeg Kredexi garantii välja maksta. 28. oktoobril teatas Kredex, et Swedbank võib oma taotluse ära esitada.

Kas Swedbank oleks andnud Autorollole seda laenu, kui maksumaksjale kuuluv Kredex poleks seda 75 protsendi ulatuses garanteerinud? "Kredex on üks argumente sisenemaks mõnda projekti, kuhu muidu ehk ei sisenetaks, kuid seda ei saa väita, et see oleks 100 protsenti reegel. Pigem on tegemist ühe instrumendiga riskide maandamiseks. Oleks-küsimusele tagantjärgi hinnangu andmine ei ole meie hinnangul korrektne," teatas Swedbank.

Kredex vaidleb aga vastu süüdistusele, et nad ei teinud midagi Autorollo vara kantimise takistamiseks. "Väide, et midagi ei võetud ette Autorollo varade "kantimise" takistamiseks, on ekslik. Pank võttis kasutusele meetmed sellise olukorra lõpetamiseks. Pangal ei ole võimalik võlgnikust ettevõtte juhtimist ja selle vara valitsemist üle võtta üksnes põhjusel, et võlgnik ei täida laenulepingust tulenevad kohustusi või pangal on kahtlus, et võlgniku varasid "kanditakse". Kusjuures laenu teenindamine oli kuni juunini 2010 toimunud korrektselt. Kui muud seaduslikud õiguskaitsevahendid tulemust ei andnud, esitas pank kohtule Autorollo suhtes pankrotiavalduse, et võlgniku vara valitsemine läheks pankrotihalduri kontrolli alla ja selgitada välja võlgniku vara tagasivõitmise võimalused," kommenteeris Seliste.

Mis seda pankrotiavaldust puudutab, siis veel 2010 sügisel kuulas Swedbank Autorollo uue omanik Siim Roode lubadusi pankrotiavaldus ise sisse viia. 27. oktoobri kirjas nentis Swedbank, et kuna Roode ei ole pidanud lubadust pankrotiavaldus sisse viia, kavatseb Swedbank seda ise teha.