Rosimannuste kaitsjad: mida riigikohus Autorollo kohtuasjas ühingu juhtide vastutuse kohta selgitas

 (49)
Õigusemõistmine
ÕigusemõistmineFoto: Sven Arbet

Autorollo kohtuasjas tehtud riigikohtu lahend väärib üldisemalt tähelepanu seetõttu, et kohus selgitas selles üsna põhjalikult, missugustel tingimustel võib äriühingule tekitatud kahju eest vastutada juhatuse liikmeks mitteolev isik, kirjutavad vaidluses perekond Rosimannust esindanud Raidla Ellex vandeadvokaadid Arne Ots ja Marika Kütt.

Esiteks selgitas riigikohus, millisel juhul vastutab äriühingu faktilise juhina tegutsev isik. Teiseks selgitas riigikohus, millisel juhul vastutab äriühingu üle mõju omav ning juhtorgani liiget äriühingu kahjuks tegutsema mõjutav isik. Kui faktiline ühingujuht teeb juhtorgani liikme asemel toiminguid ise, siis mõjutaja kallutab juhtorgani liiget äriühingule kahjulikke tegusid tegema või kahju ärahoidvast tegevusest hoiduma.

Faktilise ühingujuhi suhtes võib kohalduda juhatuse liikme hoolsusstandard

Riigikohus nentis, et Eesti õigus ei sisalda faktilise ühingujuhi mõistet. Samas leiti, et kui formaalselt juhatuse liikmeks mitteolev inimene siiski faktiliselt juhatuse liikme kohustusi täidab, laieneb talle teatud tingimustel ka juhatuse liikme hoolsusstandard. Kui faktiline ühingujuht sellist standardit rikub ja sellega äriühingule kahju tekitab, peab ta selle kahju äriühingule ka hüvitama.

Samas riigikohus rõhutas, et juhatuse liikmega sama hoolsusstandardi kohaldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui faktiline ühingujuht juhib äriühingut tõepoolest nagu juhatuse liige. Seega ei too mitte igasugune äriühingu huvides toimunud asjaajamine kaasa juhatuse liikmete suhtes kehtiva hoolsusstandardi kohaldamist. Inimene peab olema täitnud kõiki juhatuse liikme funktsioone ja ülesandeid.

Seotud lood:

Küll ei saa faktilisele ühingujuhile heita ette selliste kohustuste rikkumist, mida saab omistada üksnes juhatuse liikme pädevusega isikule (nt kohustus esitada püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus). Selliste toimingute tegemata jätmisest tekkida võiva kahju eest ei saa faktiline ühingujuht riigikohtu seisukoha kohaselt vastutada.

Teatud tingimustel võib vastutada ka äriühingu üle mõju omav isik

Juhul kui isik ei vastuta faktilise ühingujuhina, võib ta vastutada äriühingu üle mõju omava ning äriühingu juhtorgani liikmeid mõjutava isikuna. Riigikohtu sõnul peab selleks omama mõju äriühingu juhtimise seisukohast oluliste otsuste tegijatele (eelkõige juhatuse või nõukogu liikmetele). Selline mõju võib olla õiguslik (nt tuleneda olulise osaluse omamisest mõjutatavas äriühingus), aga ka majanduslik või isiklik.

Kuid ainuüksi mõjust vastutuse tekkimiseks ei piisa. Mõju omaja peab ka seda kasutama ning seadma eesmärgiks suunata äriühingu juhtorgani liiget tegutsema nii, nagu mõjutaja soovib. Seejuures ei piisa äriühingu mõjutaks muutumiseks sellest, et juhtorgani liige küsib mõju omajalt nõu või usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Samuti ei saa mõjutamiseks pidada äriühingu raamatupidamisandmetega tutvumist või muu info kogumist.

Mõjutaja vastutuse tekkimine eeldab, et mõju avaldamise tulemusena on juhtorgani liige tegutsenud äriühingule kahjulikult ning selle tulemusena on tekkinud äriühingule kahju. Riigikohus rõhutas, et mõjutaja vastutus kohaldub ka nn tankistide määrajate suhtes. Näiteks kui ainuosanik määrab juhatuse liikmeks variisiku, kuid jätkab juhatuse liikmele juhtimisega seotud korralduste andmist, võib ta äriühingule tekitatud kahju eest siiski vastutada.