Arumäe sõnul on aktsiiside tõstmise eesmärk selge – neid on lihtne kergitada ja sellega teoreetiliselt maksutulu suurendada. “See, kas tulu suureneb, on eraldi arvutuskäik, aga mõjusid peaks analüüsima enne maksude muutmist. Meil seda miskipärast nii ei tehta,” ütles Arumäe.

“Kuna aspekte on palju, siis jääb mõjude ennustamisel lihtsalt arvamisest väheks. Üks aspekt on naaberriikide hinnatasemed, teine majanduse konkurentsivõime, kolmas majanduse tsüklilisus, neljas majanduses soovitavad struktuursed muutused,” rääkis Arumäe.

Alkohol pole tootmissisend

Majandusteadlase sõnul on esimene aspekt riigi konkurentsivõime, mis väheneb, kui hinnad tõusevad kiiremini kui teistes riikides ja see ei ole põhjustatud parematest toodetest või kiiremast tootlikkusest.

“Aktsiiside kergitamine tõstab tõepoolest hinnataset. Alkoholiaktsiisi tõstmine ei põhjusta aga laialdast hinnatõusu, sest alkohol ei ole teiste toodete tootmissisend. Alkoholiaktsiiside tõstmine ei ole kogu majanduse konkurentsivõime seisukohast kuigi oluline ning mõju piirdub valdavalt alkoholitootjate ning teenindus- ja turismisektoriga,” rääkis Arumäe.

Tema sõnul on Eesti majanduse konkurentsivõimega kehvasti, kui see baseerub peamiselt viina ja õllega turistide meelitamisel. “Meil peaks olema midagi targemat, innovaatilisemat ning tervislikumat pakkuda. Kui praegu toimib alkohol niiöelda peibutuskaubana, millega turistid Eestisse ostlema meelitada, siis tuleks välja mõelda uus peibutuskaup enne, kui vana piltlikult öeldes müügilt korjata. Nüüd toimib alkohol aktsiiside tõttu peibutuskaubana Läti riigi heaks,” lisas Arumäe.

Investeerida tuleb inimestesse

Mainori lektori sõnul on majanduse tsüklilisest aspektist hinnates praegu aktsiisitõusuks hea aeg, sest kasvufaasis tulebki liigse kuumenemise vältimiseks tõsta tarbimismakse. “Samuti toimub majanduses laiapõhjaline hinnatõus ning alkoholi suhtelised hinnad vajavad samuti korrigeerimist,” ütles Arumäe.

Tema hinnangul peaks aktsiisitõusudest või ka muudest allikatest majanduse kasvufaasis laekuva raha eest tegelema asjadega, mis muudavad pilti püsivamalt.

“Näiteks majanduse konkurentsivõime tugevdamine, et viina ja õlle asemel oleks maailmale ka midagi muud pakkuda. Samuti peaks praegu tegelema majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali ja tootlikkust tugevdavate poliitikatega. See tähendab investeeringuid inimkapitali, näiteks õpetajate palkadesse ja tehnoloogiasse. Samas tuleks hoiduda valitsuse kulude kiiremast kasvust kui majandus tervikuna. Samuti peaks vältima riigieelarve defitsiiti, et majandust kasvufaasis mitte lühiajaliselt üle kuumutada,” rääkis Arumäe.