Ruta Arumäe: muudatused tööturul hakkavad jaekaubandust jahutama

 (15)
SEB analüütik Ruta Arumäe
SEB analüütik Ruta ArumäeFoto: Rauno Volmar

Kui praegu on sisetarbimine täies hoos ja täna avaldatud Statistikaameti andmetel üks majanduskasvu alustalasid, siis SEB panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul hakkavad jaekaubanduse kasvunumbrid järgmise aasta jooksul kahanema.

"Sisetarbimine võib olla majanduse veduriks niikaua, kuni majandus on sellele vaatamata jätkuvalt tasakaalus. Ja praegu on majandus jätkuvalt tasakaalus, sest jooksevkonto on viimasel ajal olnud tasakaalu lähedal ning teises ja kolmandas kvartalis isegi ülejäägis," ütles Arumäe Ärilehele.

Ühelt poolt tähendab see Arumäe sõnul seda, et sisenõudlus ei kasva liiga kiiresti, teisalt saab sisetarbimine suhteliselt kiiremini kasvada, sest investeeringud on samal ajal olnud languses.
"Mõnda aega saab sisetarbimine olla ka suureneva jooksevkonto defitsiidi tingimustes majanduskasvu veduriks, kui piisavalt laenu antakse, nagu seda buumiaastatest ilmekalt näha on olnud. Alles liigse võlakoormuse tekkimisel võivad tekkida tagasilöögid majandusele, mis praegusel juhul ei ole teemaks," selgitas Arumäe.

Jaekaubandust on toetanud jätkuvalt ka reaalpalkade kasv. Kuigi palgakasvu tempo on aeglustunud, on tarbijahindade langus hoidnud reaalpalga kasvu väga tugevana.

Analüütik lisas, et kuigi aastane jaekaubanduse kasvunumber võib neljandas kvartalis jääda veidi väiksemaks kui varem, jääb jaekaubandus ikkagi suhteliselt tugevaks.

Seotud lood:

"Siiski arvan ma, et tööturul saavad toimuma teatavad kohandumised, mis hakkavad ka jaekaubandust järgmisel aastal mõjutama. Oodatavalt hakkavad jaekaubanduse kasvunumbrid järgmise aasta jooksul kahanema," ütles Arumäe.

Ekspordi kasv võib olla ajutine kõikumine

Kolmanda kvartali oluliseks majanduskasvu veduriks oli paranenud eksport ning selle najal suurenenud panus töötlevas tööstuses. 

Kolmandas kvartalis oli ekspordi kasv Arumäe hinnangul suhteliselt hea, arvestades endiselt nõrka välisnõudlust. Ekspordi aastakasv oli kolmandas kvartalis tunduvalt parem kui varasemates kvartalites, tulles välja aasta jagu kestnud langusest.

"Samas, vaadates ekspordi tasemeid, siis võis see olla ka juhusliku kõikumise raames toimunud paranemine, mitte püsivamalt tõususuuna võtnud paranemine, ning neljanda kvartali osas olen ma jätkuvalt ettevaatlik ekspordi osas," nentis analüütik.

Tänu ekspordi paranemisele on järjepidevalt paranenud ka tööstuse kasvunumbrid ning tööstuse panus majanduskasvu on suurenenud. "Kuna tööstus on üks suuremaid majandusharusid, siis mõjutab ka väike paranemine majanduskasvu oluliselt. Juba sellise väikese paranemisega on tööstusest saanud kolmandas kvartalis suurim kasvuvedur, kuigi ka jaekaubandus on jätkuvalt tugev ja stabiilne," märkis Arumäe.

Ta lisas, et kuna ekspordi kasv paranes, aga SKP kasv tervikuna mitte, siis pidid investeeringud olema jätkuvalt väga nõrgad. "Võimalik, et need ka kahanesid. Kuna ehitus oli ära toodud ühe peamise pidurdajana, siis lubab see arvata, et ilmselt investeeringud tervikuna kahanesid," ütles Arumäe. 

Neljas kvartal tuleb tagasihoidlikum

Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,1% ja kvartalivõrdluses 0,2%.
SEB prognoos kolmanda kvartali majanduskasvuks oli 1,4% ning neljanda kvartali kasvuks 0,7%.

"Kolmanda kvartali esialgne hinnang seega ületas veidi ootusi, kuid neljandaks kvartaliks ootan jätkuvalt nõrgemat kasvu, tulenevalt mitme teguri koosmõjust, mis mõjutavad nii ekporti kui ka sisetarbimist. Sealhulgas hakkavad alles neljandas kvartalis avalduma ka Vene sanktsioonidest ja majanduse nõrgenemisest tulenevad mõjud, mis on küll oodatavalt tagasihoidlikud," kommenteeris Arumäe.