Hea närvikava peab olema, muidu käsumajandusele vastu ei pea

Teeninduses töötamine on Londonis enamasti vaheetapp, mille märk-sõnadeks madalad palgad ja liikuv tööjõud. Teenindusse lähevad tööle peamiselt tudengid, parema töö otsingul kunstiinimesed või metropolis oma elu alustavad välismaalased. Ettekandja või müüja töö staatus on kehva palga tõttu madal, samas võimaldab see end karmis konkurentsis ihaldatud ettevõttesse sisse süüa ja madalaimalt positsioonilt alustades firmasiseselt edasi liikudes karjääri teha.

Ülemusekeskne kultuur

Londoni tööturg on paindlik ja dünaamiline, pidevalt vahetuvad töötajad tingivad aga kõikjal teeninduses silmatorkava ülemusekeskse töökultuuri. Kui näiteks soovite ostetud kingad suuremate vastu ümber vahetada, peab abitu poemüüja selle lihtsa protseduuri sooritamiseks kohale kutsuma juhataja. Või on teil restorani arvel midagi segamini aetud. Jällegi puuduvad (värskelt palgatud) ettekandjal volitused midagi parandada ning kohale tuleb kutsuda vahetuse ülem, kes asja joonde ajab. Ülemuse ootamine ning probleemi läbi mitme inimese selgitamine võtab pahatihti aega ning lihtsast toimingust võib kliendile saada närvesööv kogemus.

Ajalehtede töökuulutuste lisad lausa pakatavad teateist, kus otsitakse teenindusse uusi töötajaid. Samuti on paljude poodide ja kohvikute ustel töökuulutused. Populaarne on ka agentuuride kaudu tööjõudu palgata, mis annab tööotsijale mugava ja turvalise võimaluse endale kiiresti uus töökoht leida.

Ühe Londoni muuseumi klienditeenindajate mänedzŠerina ametis oleva eestlase sõnul töötavad muuseumis peamiselt värsked keskkoolilõpetajad, kes on otsustanud enne ülikooli astumist aasta töötada või kunsti-inimesed, kes soovivad loomingulise töö kõrvale stabiilset sissetulekut. Keskmine piletimüüja või saalitöötaja tööstaa? nendes ettevõtetes jääb aga ainult kuue kuu kuni aasta pikkuseks hoolimata suurtest konkurssidest kus ühte kohta taotleb mitu-kümmend inimest. Teenindu-ses töötaja peab olema hea närvikavaga meeskonnainimene, et pingele vastu pidada ja motivatsiooni mitte kaotada.

Oktoobri lõpust valitseb Londonis tõeline ostuhullus, mis kulmineerub suure jaanuarikuise allahindlusega. Enne jõule vajavad nii kauplused, restoranid kui ka meelelahutusasutused ohtralt lisatöölisi. Näiteks palkab kaubamajade kett Argos jõulude ja aastavahetuse ajaks oma Inglismaal ja Iirimaal asuvatesse poodidesse tööle kokku üle 20 000 inimese. Toidupoodide kett Tesco on teatanud vajadusest palgata aastavahetuse ajaks tööle 12 000 uut inimest.

Madal palgatase

Teenindustöötajate palgatase on Inglismaal madal. Londoni ettekandjate tunnitasu algab neljast naelast (88 Eesti krooni) tunnis, tavalise müüja tunnitasu jääb viie kuni kuue naela (110?132 Eesti krooni) piiridesse. Londoni eksklusiivseimad kaubamajad Harrods ja Selfridges tasuvad oma teenindavale personalile pisut üle seitsme naela (154 Eesti krooni) tunnis. Alla tuhande (22 000 Eesti krooni) naela jääv netopalk kuus võimaldab Londonis küll ära elada, kuid mitte omaette korralikku elamist üürida. Paremas linnajaos asuva ühetoalise korteri eest tuleb kuus üüriks tasuda vähemalt 600 naela (umbes 13 000 krooni). Seega jagab enamik end alles ülestöötavaid noori londonlasi maja või korterit.