Ryanair palkab Eestist 50 inimest

Töölesoovijad peavad omast taskust tasuma 43 000-kroonise koolituse Ryanair: uudistame Eestit, küll me hakkame ka sinna lendama

Euroopa suurim odavlennufirma Ryanair laieneb, ostes järgnevatel aastatel ligi 100 uut lennukit, mille meeskondades saab tööd ka 50 eestlast. Firma ei ole maha matnud ka Eestisse lendamise plaani, kuigi Tallinna lennujaama kasutamist on seni liiga kalliks peetud.

Erinevalt hiljaaegu skandaalselt Eestist värbamise lõpetanud Araabia lennufirmast Gulf Air ei otsi Ryanair lennukitele pelgalt naisi. Firmat ei huvita kandidaatide sugu, seksuaalne orientatsioon ega nahavärv.

Vanusele on seatud minimaalsed piirangud – peab olema vähemalt 18-aastane, kuid kandideerida saavad ka kuni 65-aastased. Tõsi, firma eelistab kuni 40-aastasi, kes jõuavad enne pensionile minekut veel mõnda aega töötada.

Aega kolm nädalat

Ryanairile pakub allhanke korras värbamisteenust Eestis, Soomes ja Rootsis Soome firma Airpro. Firma mänedžeri Petteri Keinäneni sõnul soovitakse 50 inimest leida Eestist juba järgneva kolme nädala jooksul, väljavalitutele algavad treeningud juunis, juuli lõpuks hakkavad viie nädalaga koolitatud stjuardessid ja stjuuardid juba lendama. Intervjuudega sõelutakse välja 50 inimest viienädalastele treeningutele.

Eestis, Soomes ja Inglismaal korraldatavate intensiivtreeningute eest tuleb töölesoovijatel oma taskust välja käia 43 000 krooni. Keinäneni sõnul tundub see summa küll suur, kuid selle eest saab sertifikaadi, millega võib julgelt kõikide Euroopa lennufirmade ustele koputada.

Treeningud läbitud, sõlmib Ryanair uute töötajatega kolmeaastased töölepingud. Eestlased hakkavad elama Londoni Stanstedi lennujaama lähedal paiknevas nn lennutöötajate linnas Stratfordis.

Töötajad lendavad 160 tundi kuus, graafikud seatakse näiteks nii, et neli päeva ollakse tööl, neli vaba. Netokuutasu ulatub 23 500 kroonini, millest töötaja maksab ise elamise eest.

“Kui elatakse mitmekesi ühes korteris, siis ei maksa elamine peaaegu midagi, maja üürimine võtaks muidugi kogu palga. Maitse asi,” ütles Keinänen.

Tema sõnul sobib töö eel-kõige noorematele inimestele, kes naudivad välismaal elamist ja töötamist. Ryanairi värbamiskonkursid toimuvad ka Lätis ja Leedus.

Aktiivne suhtlus

Möödunud aasta lõpus vahetas Ryanair aktiivselt e-kirju Tallinna lennujaamaga lendude alustamise osas. Iiri lennufirma nõudis tunduvalt madalamaid lennujaamamakse, kuid lennujaam ei tee eritingimusi ühelegi lennufirmale.

Ryanair on küll hiljaaegu väitnud, et hiljemalt selle aasta mais peab neil juba üks sihtkoht olema ka Baltikumis, jutud käisid Kaunase lennujaama ümber, kuid seni ei ole lendudega Baltikumi alustatud.

Ryanairi kommunikatsioonijuht Paul Fitzimmons ütles seda, mida ta korduvalt varem öelnud on, et firma on pidevalt läbirääkimistes enam kui 50 lennujaamaga, nende kulgu ei saa aga lähemalt täpsustada. “Oleme ka Eestit uudistamas käinud ja küll me ükskord sinna ka lendama hakkame,” ütles ta.

Ryanairi juht: fuck off, Belgia valitsus

Ryanairi juht Michael O’Leary tegi sel nädalal tähelepanuväärse avalduse, pärast seda kui Belgia valitsus oli nõudnud firmalt tagasi 47 miljoni krooni ulatuses Charleroi lennujaama kaudu antud riigiabi.

“Vastasime neile fuck off,” ütles O’Leary, kommenteerides valitsusele antud vastust. Konflikt sai alguse Euroopa Komisjoni paar kuud tagasi tehtud võrdse kohtlemise põhimõtet puudutavast avaldusest, mille kohaselt pakkus Charleroi Ryanairile ebaseaduslikke hinnasoodustusi, tehes seda ainult valitud lennufirmadele.

Euroopa Komisjoni otsuse kohta on O’Leary varem kasutanud väljendeid “bullshit”, “kommunistlik” ja “Põhja-Korea stiilis”.