Saaremaa ettevõtjad suhtuvad valitsuse sammudesse stoilise rahuga: hullemini kui eelmine valitsus nad midagi teha ei saa

 (44)
Saaremaa lihatööstuse juht Kristjan Leedo
Saaremaa lihatööstuse juht Kristjan LeedoFoto: Rauno Volmar

Saaremaa ettevõtjad suhtuvad Eesti valitsuse maksu- ja majanduspoliitilistesse sammudesse suhtuvad üldiselt rahulikult ja tasakaalukalt. Mõni hakkab muidugi ajakirjaniku küsimuse peale ka naerma, mõni ütleb otse välja, et tundub, et sel valitsusel puudub selge suund, kuhu liikuda.

„Ma arvan, et hullemini kui eelmine valitsus nad niikuinii midagi teha ei saa,” märgib maakonna kümne suurima ettevõtte nimistusse kuuluva Saaremaa Lihatööstuse juht Kristjan Leedo. „Kui jätame aga kõrvale kõik selle suure vahu, mis siin suvel aetakse, siis tegelikult nad ei ole jõudnud ju veel midagi eriti teha,” lisab ta.

Ka ütleb Leedo, et tema silmis on positiivne see, et tagasi on keeratud eelmise valitsuse ülirumalad alkoholiaktsiisid, millega kaasnevalt kolisid piiri taha ka muud ostud – olgu see siis majapidamis- või ehitustarbed, kütus või toit. „Kui need ostud ka Eestisse tagasi saab, siis ma loodan, et on ka Eesti tootjatel paremad ajad,” lausub Leedo, kes loodab, et peatselt vaadatakse ka kütuseaktsiis üle.

Ühtlasi ootab ta, et valitsus – kas selles või mõnes järgmises koosseisus – ka riigireformiga lõpuni läheks. „Kui vaadata ametnike arvu meie tööealisest elanikkonnast, siis seda on liiga palju. Seal dubleerivad paljud asutused üksteist. Sooviks neile palju jöudu, et nad selle reformi suudaks ellu viia,” ütleb Leedo.

Seotud lood:

Tegutseb oma parima äranägemise ja oskuse piirides

Kalatööstuse Vettel juht Ivari Vokk puhkeb ajakirjaniku küsimuse peale esmalt väljuhäälselt naerma. Pärast väikest mõttepausi ütleb aga, et eks tänane valitsus pingutab oma parema äranägemise ja oskuse piirides. „Kuidas ta aitab või ei aita välis- või sisekaubandust – eks selles osas on arvamusi palju,” tõdeb ta.

Samas märgib Vokk, et vaidlused aktsiispoliitika või välistööjõu regulatsioonide üle neid näiteks ei puuduta. „See, mis meid puudutab, on toetuste küsimus – kogu see rahastamispoliitika,” toob Vetteli juht välja. Kuna ettevõte kuulub suuremasse kontserni, on see lõiganud ära võimalused erinevaid toetusi küsida. „See on meid väga otseselt mõjutanud negatiivselt.”

Elektroonikatööstuse Ouman Estonia juht Erik Keerberg tunnistab, et tal on raske midagi positiivset valitsuse poliitikate kohta. „Tundub, et ei ole väga head arusaama ka, milline see üldine suund peaks olema. Eks siin selle valitsuse vahetusega kaks-kolm aastat tagasi jäi selline mulje, et on vaja muuta midagi lihtsalt sellepärast, et muuta. Sellist sahmimist on palju,” põhjendab ta.

Samas usub ta, et kõik loksub ajapikku paika, sealhulgas ka praegu süsteem. „Aga muidugi see maksupoliitika, mis on olnud väga pikka aega, on toonud Eestile väga palju edu. Praegu tundub, et on seda sahmimist ja poliitiliste otsuste tegemist rohkem kui võiks olla,” märgib ta, viidates, et kompromisside tulemusel tekib poolpidune süsteem, kus kuskilt annab üks osapool järgi, kuskilt teine ja siis tullakse kuskil keskel kokku.

Samas toob Keerberg välja, et tema oma valdkonnas seda ei tunneta, et välisinvestorid mõtleks tänase valitsuse pärast Eestist investeeringute välja tõmbamise peale. „Õnneks meie sektoris selliseid märke ei ole, aga see võib kusagil ka olla niiviisi,” ütleb ta.

Riigile võimalus näidata, et ta hoolib inimestest väljaspool Tallinnat

Sarnaselt paljudele teistele ettevõtjatele, kes tegutsevad väljaspool Harjumaad, kutsuvad ka Saaremaa ettevõtjad riiki kaaluma regionaalseid erisusi, et maapiirkonnad inimestest tühjaks ei jookseks. „Mis ei ole küll väga populaarne – tean, et reformi ajal oli see üsna suur tabu,” tõdeb Erik Keerberg, kes leiab, et see võiks olla üks võimalus demograafilisi trende leevendada. „See ei ole küll lihtna, aga see oleks suhteliselt jõuline samm,” põhjendab Ouman Estonia juht.

Sama meelt on ka Saaremaa Lihatööstuse juht Kristjan Leedo, kelle sõnul saadaks see tugeva regionaalpoliitilise sõnumi. „Inimesed on tublid ja maakohtades need ettevõtjad, kes jäänud on, on eriti tublid. Ma usun, et nad saavad hakkama, aga see on üks võimalus riigile – näidata, et nad hoolivad,” põhjendab Kristjan Leedo.