"Andsin kogu teemast ülevaate ning arutasime, kas selline asi [silla ehitamine] oleks üldse võimalik ning millised rahastusvõimalused meil selleks on," rääkis Hein. Nagu ta ka varasemalt on välja öelnud, on nad omalt poolt välja arvutanud erinevaid finantsmudeleid. See tähendab, et kui jutt on seni käinud puhtalt erarahastusel sillaehitusest, siis valitsusliikmetega kohtudes räägiti ka võimalikust PPP-projektist ehk era- ja avaliku sektori koosrahastusest või kontsessiooni võimalusest.

"Ministrid pakkusid ka omalt poolt häid mõtteid välja ja küsimus läheb järgmise kolme kuu jooksul valitsuskabinetti. Selge on see, et ilma riigi toeta ei saa selles projekti üle ega ümber, riik peab toetama kas näiteks riigigarantiiga või silla ületushinda doteerides [nagu praegu tehakse parvlaevadega]."

Heina sõnul on erarahastust ka nii lihtsam leida, kui riik on garanteerinud dotatsiooni. "See ei oleks otseselt ehituse kinnimaksmine, kui riik doteerib näiteks 8 miljoniga aastas, ent meie projekt maksab kuni 500 miljonit."

PPP ehk era ja avaliku sektori koostöös valmiva silla puhul tõi Raivo Hein näite, et riik saaks osaleda selles mõne riigifirma kaudu. "Näiteks Tallinna Sadam võtab projektist osa 20% osalusega ja siis riik ka mingil määral projekti kontrollib. Riigil ei saa aga olla enamusosalust, eraomanike jaoks muutub see poliitiline risk liialt suureks. Üks variant on ka see, et eraomanikud ehitavad ja opereerivad sild näiteks 50 aastat ning siis jääkväärtusega müüakse projekt riigile," rääkis Hein erinevatest variantidest.

"Me kindlasti ei otsustanud täna ühegi variandi kasuks. See oli tutvustus, aga tunnetuslikult ütlen küll, et saime 100 protsendilise toetuse. Nüüd hakkame ette valmistama valitsuskabinetile materjale, suure tõenäosusega pean ma seal ka ise seda plaani kaitsma. Siis otsustab valitsus, kas asi võetakse töökavva, seal on vaja palju töid läbi viia, alates mere eriplaneeringust ja lõpetades Natura-ala küsimustega."

Hein kinnitas, et endiselt on plaan 2026. aastaks sild valmis teha.
Jüri Ratas, Raivo Hein

Raivo Heinaga oli peaministriga kohtumisel kaasas TS Laevade endine juht Kaido Padar (vasakul pool lauda viimane), sest teine sillaidee algataja Raivo Kütt viibis välismaal. Padari sõnul on ta Heina pikaaegne tuttav ja on Heina sillaprojektis ka nõustanud, kuid töötab ikkagi edasi Talleksis, kuhu ta eelmisel aastal tööle suundus.