Saaremaa silla planeerimisprotsessile kulub kümme aastat ja ehitamisele viis aastat, suurprojektide realiseerumiseks võiks muuta maksusüsteemi, silla rajamist avaliku- ja erasektori koostöö (PPP) vormis tasub kaaluda. Selliste mõteteni jõuti lõppeva nädala neljapäeval toimunud infrastruktuuri konverentsil Infra2019.
“Kui valitsus täna otsustaks, et Saaremaa sild tuleb rajada, siis 10 aastat läheks planeerimisele ja viis aastat ehitamisele,” ütles maanteeameti juhatuse liige Martin Lengi konverentsi raames toimunud arutelu käigus.
Lengi sõnul toetab Saaremaa silla ideed üle 60 protsendi kohalikest elanikest. See on oluline eeldus projekti õnnestumiseks, kuid arvestada tuleb erinevaid riske, kuna tegemist on Natura aladega.
Saaremaa silla puhul võiks kaaluda stiimuline sillamaksu
Est-For Investi tselluloositehase projekti endine eestvedaja Margus Kohava märkis seejuures, et maakonnaüleste mõjudega suurprojekte saab planeerida vaid riigi eriplaneeringu kaudu, mis on poliitiline protsess.
Sageli hakkab aga valitsusele planeerimisprotsessi jooksul poliitilist survet avaldama kohalik omavalitsus, kel motivatsioonimehhanism puudub – olgu projektiks sild, tehas või muu infrastruktuuri projekt.
Kohava leidis, et Eesti maksusüsteemi tuleb muuta nõnda, et maapiirkondadesse rajatud infrastruktuuri pealt teeniks maksutulu just need omavalitsused, mis puutuvad kokku vahetute mõjudega.
“Miks mitte töötada maksusüsteemi kallal, kus kohalik omavalitsus enda territooriumil olevalt infrastruktuurilt vahetut tulu teeniks? See motiveeriks omavalitsusi investeeringuid meelitama, mitte tõrjuma ja kohalik elanikkond saaks sellest loogikast aru. Näiteks silla puhul võiks osa sillamaksu tulust laekuda kohalikele omavalitsustele,” rääkis ta.
Tuleks leida erinevat tüüpi investoreid
Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla sõnul võib Saaremaa silda pidada maamärgi tüüpi projektiks, millel on kaks omadust. “Esiteks kipuvad sellised projektid ajaliselt venima ning teiseks lähevad maamärgi tüüpi projektid reeglina alati kallimaks kui esialgu planeeritud,” kirjeldas ta.
Seetõttu saab selliseid projekte rahastada vaid investorite konsortsium. "Sest näiteks pensionifond sooviks otseinvesteeringu silla rajamisse teha alles faasis, kus selle rajamine on kaljukindel ning valmimisaeg ja finantseerimisvajadus selgunud,” rääkis ta. Seetõttu on vaja kaasata ka teist tüüpi investoreid
Pensionifondi tüüpi investor saab algusjärgus panustada läbi teiste fondide. Näiteks võib pensionifond olla mõne erakapitalifondi investor, mis omakorda otsustab hakata Saaremaa silla juhtinvestoriks.
Tamla lisas, et tema hinnangul saavad suured infrastruktuuri projektid realiseeruda vaid väga tugeva poliitilise poolehoiu korral, mis peab kestma üle valimistsüklite ning see eeldab erinevate erakondade toetamist.
Põhjamaade investeerimispanga ekspert Vilius Girkontas nõustus poliitilise toe vajadusega. Lisaks leidis ta, et Saaremaa silla finantseerimise struktuuri loomise puhul tasub kaasata rahvusvahelised eksperdid.
Veel üks PPP projekt
“Eestil on PPP projektidega (avaliku ja erasektori koostöös valminud projekt – S.L.) vähe kogemusi. Kuna panused on kõrged, siis riskid tuleb maandada nii avaliku- kui erasektori jaoks. Kui Saaremaa silla PPP hästi struktureerida, siis sel juhul võib projektil jumet olla,” rääkis ta.
PPP-st on kui Saaremaa silla ainuvõimalikust rahastusviisist räägitud juba idee algusaegadest peale, rääkis hiljuti üks selle idee eestvedajatest, investor Raivo Hein. PPP tõi ühe rahastusvõimalusena hiljuti välja ka rahandusminister Martin Helme (EKRE) seoses neljarealiste maanteede väljaehitamisega.
Tallinnas toimunud Infrastruktuuri konverents Infra2019 toimus kolmandat korda. Mullu toimus konverents Riias ja tunamullu Vilniuses. Konverentsi korraldasid Eesti juhtiv erakapitali investeeringute ettevõte BaltCap ja advokaadibüroo COBALT.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
