Saaremaa väiketootja: kuna tulevikku ette ennustada ei oska – ei tea, mis saama hakkab –, siis annad iseendast veel rohkem

Kolm aastat tegutsenud Saaremaa pereettevõte Wösel on eriolukorra algusest peale pingutanud, et hoida ettevõtet ka piirangute keskel töös. Kuigi viimased kaks nädalat näidanud teatavat müügilangust, otsib ettevõte uusi võimalusi, et tekkinud olukorras hakkama saada. Olulisi piiranguid seab piirkonna ettevõtetele ka see, et Muhu ja Saaremaa on praegu lukus, samal ajal kui ülejäänud Eesti saab vabalt liikuda.

”Need piirangud on pisut ebaõiglased, mis meil praegu peal on. Täpselt selline tunne on nagu meid karistataks millegi eest – muu Eesti elab oma rütmis, aga Muhumaa ja Saaremaa on kinni,” räägib kolm aastat tagasi koos meremehest abikaasa Taavi Sepaga (36) oma ettevõtte asutanud saarlanna Katrin Sagur (35). 2017. aasta augustis loodud Öselwise OÜ toodab õunasiidriäädikat ning teisi tooteid, mida saab selle baasil luua. Turustatakse neid Wöseli nime all.

„Kindlasti ei ole olukord enam endine ja ettevaatusabinõud on võetud igalti kasutusele. Saaremaa ei saa olla antud olukorras erand – nii peaks olema igal pool Eestis ja maailmas. Meie elu saarel jätkub ja kui selleks tekib võimalus, siis saar ootab ka külalisi,” rõhutab Sagur

„Esialgu toodete müük ei kannatanud, täitsa hästi telliti. Nüüd on tunda, jah, et inimesed enam nii aktiivselt ei tarbi,” tõdeb Sagur. Kuigi ettevõte jätkuvalt toodab ja müüb oma tooteid, siis on neil näiteks teist nädalat järjest näha teatavat käibelangust.

Laatade ja väliürituste peale enam loota ei saa

Kolm aastat tegutsenud Wöseli käibele annab sel aastal tugeva löögi ka see, et seniajani on olulise osa nende käibest toonud laatadel ja väliüritustel käimine. „Praegusel juhul seda ei ole ja ilmselt niipea me laatadel ka käima ei hakka,” tõdeb Sagur. Ta märgib, et see annab suure löögi mitte ainult Saaremaa, vaid kogu Eesti väiketootjatele, kuna väga paljud elatuvadki ainult laias laastus pool aastat toimuvatest väliüritustest.

Peamised turustuskanalid on ettevõttel praegu läbi Saaremaa tulundusühistu EHTNE veebipoe ning samuti postitatakse inimestele otsetellimusi ka pakiautomaatidesse. Lisaks on ettevõtte äädikaid võimalik leida ka mitmetes Rimi, Selveri ja Coopi kauplustes üle Eesti, ettevõtte uudistoode shrub on saadaval nii Tallinna, Pärnu kui Tartu Taluturu kauplustes kui ka mitmes poes Kuressaares.

Palju auru läheb Wöselil praegu lisaks pikkadele tööpäevadele tootmises ka sotsiaalmeedias toimetamise alla. „Meie jaoks on seni suhteliselt hea olnud sotsiaalmeedias väljahüüdmine,” märkis Saaremaa väiketootja. Kui nad sotsiaalmeedias uusi retsepte jagavad või postitusi teevad, on sellel kohe ka müügile otsene mõju. „Kui ise oleme aktiivsed, siis on näha ka, et tarbimist on rohkem. Kui ise oleme passiivsed, siis on aru saada, et poodides ka kaup ei liigu,” räägib ta.

Tööpäevad on nii Saguril kui ta abikaasal pikad, jäädes 14-16 tunni vahele, nädalavahetustel võetakse natuke rahulikumalt. „Meil endal on ka oma e-poe projekt käigus, arendame seda,” selgitab Sagur. Ta ise loodab, et muude tegemiste kõrvalt saavad nad selle lähima kuu-pooleteise jooksul tööle. Ka tegeleb pereettevõte aktiivselt tootearendusega.

„Kuna tulevikku ette ennustada ei oska – ei tea, mis saama hakkab –, siis sa annad iseendast veel rohkem ja oled nõus veel rohkem panustama oma ettevõttesse kui enne,” tunnistab Saaremaa väiketootja. Ta tõdeb, et hetkel on nende tööpäevad pikad ka seetõttu, et nad vaid kahekesi toimetavad. „Lisatööjõudu ei julge võtta ka, sest ei tea, mis tuleb. Võtame siis juurde, kui meil see võimalus tekib,” sõnab Sagur.

Ettevõte sai alguse oma unistustest ja vajadustest

Wöseli idee sündis mõned aastad tagasi selle tulemusel, et Sagur oli juba mõnda aega kodus katsetanud nii siidri-, äädika- kui veinitegu. „Eks ma olin ka sellise oma asja otsingul – meeldis küll teha ja nokitseda ning säde oli ka, et peaks mingi oma asja leidma –, aga Taavi oli rohkem kahe jalaga maa peal, iga ideega kaasa ei tulnud ka,” kirjeldab Sagur.

Lõpuks otsustati keskenduda käsitööäädika tootmisele, kuna pereisa avastas, et just õunasiidriäädikas aitab refluksi vastu, mida ta põdes. „Võtsin seda iga hommikuti söögi kõrvale ja umbes kümne päevaga oli kadunud – sain kõike süüa, mida ma varem ei saanud,” räägib Taavi Sepp. Sellest tuligi mõte, et see on asi, mida võiks ka teistele pakkuda.

Sepa sõnul ei olnud neil alguses isegi suurt tuluteenimise lootust. „Esimesel aastal me kasvatasime nö äädikaema ehk millest hakata suuremat kogust äädikat tegema. Siis lõime ettevõtte ja ostsime ka tonni mahla, millest esialgu kääritasime siidri ja sealt edasi äädika,” lisab Sagur. Kuigi neil ei olnud alguses õrna aimugi, kas nende tooted inimestele meeldima hakkavad, olid nad ise oma asja tegemisest väga indu täis.

„Alustasime kohe alguses oma toodete turundamist selliselt, et pudelid inimestel riiulisse seisma ei jääks – paralleelselt töötasime välja erinevaid retsepte, kuidas äädikat kasutada,” räägib Sagur. Sellega on ettevõte endale paari aastaga nii laatadel käies kui ka sotsiaalmeedia vahendusel korraliku fännibaasi kogunud. Üks hetk loodavad nad nendest retseptidest ka eraldi kokaraamatu teha.

Wöseli nimi tuleb aga sellest, et kui Saaremaa muinas- ja keskaegne nimetus on rootsi keeles Ösel, siis W selle ees viitab inglisekeelsele sõnale wisdom (tarkus – e.k). Seepärast on nende ettevõtte registreeritud nimi ka Öselwise OÜ. „See sümboliseerib saaretarkust,” märgib Sepp. Ettevõtte laiem ambitsioon on üks hetk oma tooteid ka eksportima hakata.

Kuna äädika valmimine võtab kuus kuni kaheksa kuud ja sellega tehti algust 2017. aasta sügisel, siis reaalselt müüki jõudsid Wöseli esimesed tooted 2018. aasta jaanipäeva paiku. Kuna äädikas on väga spetsiifiline toode, mida korraga palju ei osteta, on pereettevõtte rajajad asunud tegelema ka tootearendusega, kus nende toodetav õunaäädikas on vaid üks komponent paljudest.

Leidnud oma imetoote

„Meie pere eriolukorra päästeingel on ingveri-mee-sidruni shrub, mis on inimeste poolt hästi vastu võetud ja küllaltki menukas,” räägib Sepp. Shrubi näol on tegu sajanditevanuse joogipõhjaga, mida valmistatakse erinevatest viljadest, magustajast ja äädikast. Wöseli shrubi koostisosad on külmpressitud ingver, sidrun, Muhumaa mesi, õunasiidriäädikas ja rosmariin.

Esimest korda tuli pereettevõte selle joogiga välja 2019. aasta sügisel Saku suurhallis toimunud mardilaada, kuigi laatadel ja teistel väliüritustel sai shrubi juba 2018. aasta Kuressaare merepäevadest alates.

„Ma olin eelnevalt lugenud, et shrub on jook, mida tehakse äädika baasil – siis nuputasimegi endale sobiva asja – ja rosmariin on meie lemmikmaitseaine, tegime rosmariiniäädika ka veel,” lisab Sagur, kes shrubi retsepti välja mõtles. Joogipõhja ennast saab kasutada nii kuuma kui külma joogi, mittealkohoolse kui alkohoolse kokteili valmistamisel. „Minul ja paljudel teistel asendab see jook ka kohvi – ta on korralikult ergutava toimega,” sõnab Sagur.

Kui seni on Wöseli tootmine asunud suvilasse rajatud koduköögis, jäi see ruumi poolest väikeseks, mistõttu praegu on toimumas kolimine uuele pinnale. „Ruumipuudus on seni olnud üks murekoht ja on ettevõtte kasvu tugevalt pidurdanud – selle taha on jäänud ka eksport,” räägib Sepp. Hetkel on ettevõttel käsil mitmed tootearendused.

Kuigi pereettevõtte käivitamine on toonud nii Sagurile kui Sepale palju tööd, on see seni nende perekonna ka ära toitnud. „Toidab sellepärast, et me oleme teinud palju tööd – meile ei ole mitte midagi kergelt tulnud,” märgib Sagur. Ettevõttega alustamise hetkel oli nii Saguril kui Sepal muud töökohad.

Esimesena pani ühisettevõtmise nimel ameti maha Sepp ning kuna selle aasta alguseks oli pereettevõtte töömaht korralikult kasvanud, otsustas seniajani Saaremaa vallavalitsuse peaspetsialistina töötanud Sagur samuti veebruari alguses, et tuleb töölt ära ja hakkab ka omalt poolt täies mahus pereettevõttele pühendama. Tema viimane tööpäev oli 9. märts, mõned päevad enne eriolukorra kehtestamist.

Otsivad tekkinud olukorras ka ise aktiivselt lahendusi

Saguri sõnul hoiavad nad silma peal ka erinevatel toetusmeetmel, mis kas on juba välja kuulutatud või lõpuks Saaremaa ettevõtete toetuseks välja pakutakse. Kuigi turismisektorit vaadeldakse praegu kriisiabi meetmetes eraldi seisvana, ei tasu unustada, et Saaremaal on väga paljude teiste ettevõtete tegevus väga tihedalt turismisektoriga seotud. „Jaekaubandus, hulgimüük, kohvikud, väiketootjad, käsitöölised – nad kõik on ju põimunud läbi turismiga. Ja kui turism on maas, on kõigil sissetulek väike,” põhjendab Sagur.

Saaremaa vald andis ka ise lõppeva nädala kolmapäeval teada, et on omalt poolt otsustanud mitmel moel kohalikele ettevõtjatele vastu tulla. Näiteks vaadatakse üle rendilepingud ja vajadusel rakendatakse mingiks perioodiks rendimakse vabastused. Ka vabastatakse taksopeatused rendimaksust ja vähendatakse reklaampindade aluse maa rendihinda. Ühtlasi tasutakse ettevõtetele saadud teenuste eest kiiremini ning võimalusel loobutakse ka sanktsioonidest ja pikendatakse tähtaegu.

„Ma arvan, et need saare ettevõtted, kes tahavad ellu jääda, leiavad praegu lahendusi – nad teevad väga palju tööd selle nimel, et ikkagi välja rabeleda,” usub Sagur. Ka märgib ta, et ka siis, kui saar tehakse lõpuks lahti, peavad saarlased kogu oma nutikuse mängu panema, sest esialgu mingeid suuri üritusi ning välimüüke niikuinii ei tule.

„Vana mudeliga me nii ehk naa edasi minna ei saa – selle peale ei saa me väiketootjad lootma jääda. E-kaubandusele tuleb hästi palju rõhku panna,” sõnab Wöseli kaasomanik. Tema sõnul on e-kaubanduse vajalikkust aru saanud ka teised Saaremaa tootjad, mistõttu on hetkel Hooandjas käimas ka kampaania, mille käigus koguvad Saaremaa tootajad EHTNE veebipoe arenduseks ja turunduseks toetust.

„Kokkuvõte on see, et ega me end mugavalt selle kõige pärast ei tunne, aga nina norgu ka ei lase, leiame uusi võimalusi ja lahendusi, et ellu jääda,” ütleb Sagur. Kui 2018. aastal teenis Öselwise OÜ 12 128 eurot, siis mullu kerkis ettevõtte käive 38 607 euroni. Selle aasta esimeses kvartalis tegi ettevõte rekordkäive, teenides puhtalt esimese kolme kuuga 19 886 eurot.