Vaid neli protsenti saarlastest eelistaks ühendusteena tunnelit, selgus regionaalministri büroo tellimusel ES Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud uuringust. Seniste arvutuste kohaselt läheks nii sild kui tunnel mandrilt Muhusse maksma umbes miljard krooni.

Kumb rajada, pole veel otsustatud, enne tuleb teha veel rida uuringuid. Võrrelda tuleb näiteks silla ja tunneli maksumust koos ekspluatatsioonikuludega 25-30 aasta jooksul, rääkis maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.

Silla puhul on vaadeldud nelja varianti: kaarsild, jätku-talasild, vantsild ja rippsild. Neist viimane oleks kõige kallim, jätku-talasild aga kõige odavam, lausus Sõrmus.

Tunneli rajamiseks on Suures Väinas head tingimused, aga ekspluatatsioonikulud on sillaga võrreldes kõrgemad. Samuti tõstavad tunneli ekspluatatsioonikulusid viimasel ajal päevakorda kerkinud täiendavad turvanõuded.

Teine rühm uuringuid on seotud trassi valikuga ning kolmas rühm kujutab endast erinevate finantsvõimaluste analüüsi.

2003. aastaks on kavandatud püsiühenduse projekti tasuvusuuring ning keskkonnamõjude hinnang. Tasuvusuuring peaks sisaldama ühenduse tasuvust ka võrdluses praamiliikluse hindadega.

Osa uuringuid saab Sõrmuse sõnul teha loodetavasti Euroopa Liidu raha toel. Järgmiseks aastaks on kavandatud ISPA programmist 0,8 miljonit eurot Saaremaa püsiühenduse uuringutele.

Eesti riik on Saaremaa püsiühenduse heaks andnud sel aastal 1,8 miljonit krooni.