“Jäätee peaks juba ammu avatud olema. Miks sellega venitatakse — kellelegi on ju kasulik, et seda ei ole,” ütles Saaremaal elav ärimees ja poliitik Toivo Alt, kes tihti autoga mandri vahet käib. Jäätee aitaks säästa raha ja hõivatud inimestel ka aega, sest raskete jääolude tõttu kestab ülesõit parvlaevaga tavalisest kauem.

“See, et parvlaevaga potentsiaalsest trassist risti läbi sõidetakse, on laevakompanii vana trikk, seda on igal aastal tehtud — kord toodud kas siis Hiiumaalt mingi praam või jälle viidud sinna, et jäätee rajamist vältida,” ütles Alt.

Riikliku jäätee rajamiseks teeb uuringud kohalik teedevalitsus ja kui tingimused vastavad nõuetele, väljastab maanteeamet loa. Saaremaa teedevalitsus on jääd juba katsetanud, kuid ametlikke trasse saarte ja mandri vahel veel avada ei saa.

“Kõige suurem takistus on jää paksus — koht, kust parvlaev St. Ola läbi sõitis, on veel liiga õhuke,” selgitas teedevalitsuse asejuhataja Toomas Magus. Ta lisas, et ei oska kommenteerida, kas jäätee oleks juba avatud, kui parvlaev poleks trassi lõhkunud, tunnistas aga, et mujal on jää tõepoolest piisavalt paks.

Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk ei ole süüdistustega nõus. “Uue laeva tõime Tallinnast 23. detsembril, seega on sellest juba piisavalt aega möödas. Mis Hiiumaa jääteed puudutab, siis selle lõhkus hoopis suur torm pühade vahel. Ka polnud tol ajal veel jutuks Virtsu-Kuivastu jäätee avamine, 2. jaanuarist alates on laevaliiklus trassi kohal suletud.”

Kartus, et reedel Virtsu-Kuivastu liinilt Fääri saarte vahele kurseerima sõitev St. Ola trassi uuesti ära lõhub, on Rihvki kinnitusel alusetu. Laev lahkub sedapuhku lõuna poole, jäätee jääb aga põhja.

Mööda ametlikku jääteed saab praegu sõita mandrilt Kihnu ja Vormsile, samuti peaks reedel avatama Saaremaad Hiiumaaga ühendav trass.