Sääse ja elevandi heitlus
Bestplast üritatb Estiko-Plastariga, kelle käive on kümme korda suurem, kokku leppida, et teineteiselt kliente dumpinghindadega (turult konkurendi väljasöömise hind) üle ei lööda. Kuid see ei ole tulemusi andnud.
"Nad pakuvad meie klientidele kotte alla omahinna. Klient ütleb, et tehke parem pakkumine. Nii ei võida keegi. Kokkuvõttes kaotab klient, sest tohutu energia kulub tühijooksule," on Bestplasti tegevdirektor Tõnis Väli (36) nördinud. "Kõik ostavad plastmassi ühe hinnaga. Tehases kallatakse plastmassi graanulid masinasse ja teisest otsast tuleb kilekoti toorik. Tooraine moodustab 65-70 protsenti koti hinnast. Seoses nafta hinna tõusuga on kasvanud ka graanulite hind 70 protsenti."
"See on nende probleem. Need väiketootjad käituvad imelikult," kommenteerib Estikost inimene, kes ei soovi tegelikult midagi öelda. "Kõik tahavad ellu jääda. Pigem kasutab Bestplast turul dumpinghindu."
Estiko-Plastari juhatuse esimees Ain Tammvere: "See on igapäevane töö. Kliendid helistavad ja küsivad meie pakkumist. Ja me teeme neile oma pakkumise."
Estiko kontserni juhatuse esimees Mart Raik: "Väiketootjatel on suuremate tootjatega võrreldes kallim turul olla. Minimaalne tehase maksumus on 5-10 miljonit krooni. Iga liigutus läheb neile kallimaks."
Sõprusest
Ain Tammvere: "Me oleme tahtnud alati teiste Eesti tootjatega sõbralikult suhelda. See on Eesti turul tavaline, et üritatakse teisi mustata ja iseennast kiita. Meie võime iseennast küll kiita, aga teisi mustata ei taha," räägib Tammvere, kes on Estikos uus mees. Varem oli ta Tartus Fordi müüjate pealik.
"Me ei taha kedagi uputada. Isegi mitte pinisevale sääsele peale astuda. Mul on hea meel, et Bestplast plaanib käibekasvu, kuid Eesti turule mahub üks suur ja see on Estiko. Ükski sääsk ei ole veel elevanti maha murdnud, küll aga elevant sääse. Ma olen neile öelnud, et kui nad ei suuda saada maksimaalset hinda, siis nad kas müüvad ennast maha või hävivad."
Estiko-Plastar tegeleb praegu turu-uuringutega. "Väga raske on müüa kotte Eestis tegutsevatele Rootsi ja Soome leivatehastele," tõdeb Tammvere.
Bestplasti tegevdirektor Tõnis Väli arvab, et kiletootmises on ruumi küll. Praegu kasutavad paljud Eesti ettevõtted importkilekotte. See on teada, kust keegi neid ostab. Bestplasti tegevdirektor on kindel, et neile on võimalik teha soodsam pakkumine.
"Impordi äralõikamine on muidugi raske, sest paljude ettevõtete sisseostujuhid on väga konservatiivsed ehk tarnijatruud. Kui istun Otepääl Pubis, siis jääb mulle mulje, et kõik eestlased tegelevad kilekoti vahendusega. Suur turg. Kogu aeg inimesed pakivad midagi," räägib Tõnis Väli. Ta on saarlane, kes tegutseb kilekotitööstuses aastast 1987, kui Saaremaal käivitati tootmist.
Eesti keskmistel ja väikestel ettevõtetel on võimalik ellu jääda, arvab Tõnis Väli. "Tuleb osta paremaid masinaid ja lahendada kõik toote kvaliteedi küsimused." Tänavu on kavas saada ISO sertifikaat, mis kinnitaks ettevõtte kvaliteetset juhtimist.
Miljon uude masinasse
Tänavu loodetakse firma käive kasvatada kahekordseks - kümne miljoni kroonini. See on tagasihoidlik prognoos, kinnitab Väli. Kand on maha saadud ka Lätisse ja suvel hakatakse tegema allhanget Soome.
Eestis on nende klientideks Kreenholm, Norma, Värska Vesi, Marat, Salvest, Olümpia hotell jt. "Kasvame koos klientidega," ütleb müügidirektor Monika Laneman. Kes eile tellisid 20 000 partii, need küsivad täna 200 000. Tootjad on madalseisust üle saamas. Aasta alguses osteti uus, ühemiljoniline kilekoti keevitusmasin, mis on viiemiljonilise maksumusega tehasele suur investeering. Bestplastil on veel kavas investeerida kümme miljonit krooni uude trükimasinasse. Selleks käivad läbirääkimised uute investoritega.
Bestplast
käive
1999 - 5 miljonit krooni
2000 - 10 miljonit krooni
töötajate arv 12
omanikud: grupp golfimängijaid
Estiko-Plastar
käive
1997 - 108 miljonit krooni
1998 - 125 miljonit krooni
töötajate arv 259
Kuulub Estiko kontserni
Paavo KANGUR
