Säästva arengu komisjon soovitab enesetäienduseks koolituskaarte
Seminaril osalenud säästva arengu komisjoni liikmed, haridus- ja teadusministeeriumi, tööturuameti, kutseharidusvaldkonna ja ettevõtlussektori esindajad leidsid, et Eestis on kutsehariduse ja ametikoolide näol olemas võrgustik, mille baasil saab töötajate oskuste arendamisega edasi tegeleda, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Kuigi kutsehariduse maine on kiivas, on tegu efektiivselt töötava ja tugeva võrgustikuga, mida saaks töötajate oskuste arendamisel ka edaspidi ära kasutada," ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.
Kutseharidussüsteemi valmisolekut täiskasvanute rohkemaks koolitamiseks kinnitas ka Eesti kutseõppe edendamise ühingu juhatuse esimees Neeme Rand. Samas rõhutati, et olemasolevat süsteemi tuleb muuta paindlikumaks, näiteks laiendada tööturukoolitust töö kaotamise ohus olevatele inimestele.
BLRT Grupp AS personalidirektor Heinart Puhkim ütles, et tööandjatele võiks rakendada koolitusosaku süsteemi, kuna nemad oskavad kõige paremini planeerida, millist oskust, millal ja mis mahus ettevõtte töötajatel on vaja arendada.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõi välja, et lisaks töötute arvu pidevale kasvule on muutunud ka töötute erialane koosseis ning seda tuleb arvestada ka tööturumeetmete rakendamisel.
Säästva arengu komisjon rõhutas, et vaid tänaste probleemide leevendamisele keskendumine ei taga Eestile konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. "Täna tehtud otsused peavad võimalikult palju toetama töötajate konkurentsivõime kasvu ning andma uut tõuget tööturule ka tulevasteks aastateks," ütles riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets.
28. aprillil kogunes valitsust nõustava säästva arengu komisjoni uus koosseis oma esimesele koosolekule. Komisjoni kuuluvad asjatundjad 17 olulisest esindusorganisatsioonist, näiteks teaduste akadeemiast, kaubandus-tööstuskojast, ametiühingute keskliidust ja looduskaitse seltsist. Komisjoni tööd toetab riigikantselei strateegiabüroo.
Säästva arengu komisjon on sõltumatu nõukoda, millelt valitsus ootab konkreetseid ettepanekuid ja pikaajalisi põhjalikke analüüse Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks. Komisjon jälgib ka riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" elluviimist ning annab soovitusi selle paremaks rakendamiseks.
