SAATUS: Kodulaen viis pere väljapääsmatusse olukorda

Tiit (39) on tavaline inimene. Teda võiks pidada eeskujulikuks keskklassi pereisaks – selliseks, keda armastatakse panna valimis- või kodulaenureklaami. Tema lugu aga ei ole Eestis päris tavaline – veel.

Kõik algas sellest, kui kolme last kasvatav Tiit võttis 2007. aastal pangalaenu, et kolida kahetoalisest üürikorterist „oma koju“. Selleks oli neljatoaline korter Haapsalu lähedal, hind 750 000 krooni. Siis hakkasid asjad allamäge minema: kõigepealt kaotas töö Tiidu naine, seejärel müügimehena töötanud Tiit ise. See oli neile esimene kord tööta olla, kirjutab

Eesti Päevaleht

.

Tiit saatis laiali CV-sid – kümme, viiskümmend, sada, kolmsada. Kuud läksid, kuid tööd ta ei leidnud. Nagu Tiidu nainegi. Mullu suvel oli neil valida: kas maksta elektriarve või osta süüa? Nad hakkasid asju müüma: külmkapp, mikrolaineahi, riided, arvuti. Algul oli neil raske endale oma olukorda tunnistada.

Mullu sügisel tuli kaks uudist. Halb uudis: pank pani nii perekonna korteri kui ka tagatiseks olnud Tiidu ema korteri sundmüüki. Hea uudis: Tiit sai tööd. Tõsi, varasemast kaks korda väiksema palgaga ja Tartus. Pere kolis sinna. Nende sissetulekuks on nüüd Tiidu 8000-kroonine palk ja 1200 krooni lastetoetusi. Korteriüür koos kommunaalkuludega on talvel ligi 6500 krooni. Elamiseks jääb 2700 krooni. Lisaks on veel kaelas sundmüüki pandud korteri laen: kui pangal ka õnnestub korter maha müüa, ei kata see ostuhinda.

Tiit on mõttes läbi mänginud kõik stsenaariumid. Kuulutada välja eraisiku pankrot? Seda tehakse üha sagedamini. Pankrotis inimese vara läheb müüki ja võlgade katteks peab ta viie aasta jooksul ära andma pea kogu palga: alles jääb 4350 krooni, lisaks 1450 krooni ülalpeetava kohta. Kuid see-eest võib viie aasta pärast taotleda kohtult võlgadest vabastamist. Aga Tiit kaalub võimalust minna Soome bussijuhiks. Pankroti puhul võib kohus kehtestada väljasõidukeelu. See kõik – lisaks hirmuga, et nimi saab määritud – räägib pankroti vastu.

Mida Teie teeksite?