Pärnu sadam loodab jääst pääseda
ANU SAARE
Pärnu sadam loodab riigieelarve toel jäävaba laevateed, millest sõltuvad ka paljud Lõuna-Eesti talvised kaubaveod.
Tuleva aasta riigieelarves on põhjaranniku sadamate jäämurdmistööde kuludeks kavandatud 11 miljonit krooni.
Laevaliiklusjuhtimise keskuse direktori Ants Põlluaasa sõnul peab sellest rahast jätkuma nii Tallinna, Paldiski, Kunda kui ka Pärnu sadamale.
"Sooja või keskmise talve puhul võib selle rahaga välja tulla, kui tuleb aga kõva külm, siis enam mitte," ütles Põlluaas, kelle sõnul ennustatakse äärmiselt külma talve.
Juhtimiskeskuse direktor ütles, et arvestab raha jagamisel sadamate vahel nii jääolusid kui ka iga sadama käivet. "Kõik sadamad peaksid jäävabad olema, sest sellest oleneb kaupade liikumine," selgitas ta.
Põlluaasa sõnul peetakse praegu Soomega läbirääkimisi puksiir-jäämurdja rentimise üle. "Selle aluse ööpäevane rendi- ja kütusekulu on 114 900 krooni. Kui eelarve on kinnitatud, hakkame vastavalt summa suurusele lepinguid sõlmima," lisas ta.
Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul pole rahaeralduste puhul tegemist sadama toetamisega, sest riik on kohustatud tagama vaba veetee ettevõtete takistusteta toimimiseks. "Autobaasi direktor ei küsi, kui palju maksab lumekoristamine, aga ta teab, et nelja tunniga tehakse tee lahti ja planeerib äri selle järgi," tõi ta näite.
Volkovi väitel on Pärnu sadama kaubakäive viimasel aastal nii palju kasvanud, et riigil tasub see talvel jäävaba hoida. Ta lisas, et aasta lõpuks võib väljaveetavate kaupade käive ulatuda miljoni tonnini, millest veerand viiakse sadamast välja talvekuudel. "Kuus tuleb 40-50 laeva," täpsustas direktor.
Pärnu sadamast väljuvad laevad puidu ja turbalastiga, pärast kergkruusaterminaali avamist sügisel on lisandunud kruusavedu.
Volkovi hinnangul kindlustab jäävaba Pärnu sadam soodsa kaubaveovõimaluse ka Lõuna-Eesti ettevõtetele. "Miks peaksid nad kandma suuremat koormat kui Põhja-Eesti eksportöörid?" küsis sadama direktor.
Volkovi hinnangul ei tähenda kinnijäätumine sadamale ärilises mõttes katastroofi, küll aga kannatavad sel juhul sadama teenuseid kasutavad firmad. "Kui näiteks Tootsi turbatehas peaks turvast välja vedama Tallinna kaudu, viiks lepingute täitmata jätmine ja transpordikulude suurenemine nad kokkuvõttes kindlasse pankrotti. Kütuse aktsiisimaksu tõstmine suurendab veelgi autotranspordi kulusid ning veohinna suhtes tundlikud kaubad jäävadki välja viimata," selgitas Volkov.
Iga-aastase jäämurdmismure Pärnu lahel lahendaks sobiva suuruse ja süvisega laev, mis talvel lõhuks jääd ja muul ajal oleks päästetööde tarbeks. "Oleks äärmiselt vajalik muretseda niisuguse ehitusega mitmeotstarbeline jäämurdja-puksiir, mida saaks kasutada ka päästelaevana," ütles Ants Põlluaas. Ta lisas, et 150 miljoni kroonise laeva tellimine Soome laevatehasest sõltub riigi rahakotist.
"Varem või hiljem jõuab teedeministeerium koos siseministeeriumiga selleni, et nad lahendavad kompleksselt nii merepääste kui ka jäämurdmise selles piirkonnas," lisas Pärnu sadama direktor.
