Sadamad võitlevad ammoniaagi pärast

Vene tööstus Akron peab läbirääkimisi hiiglasliku ammoniaagiterminali ehitamiseks.

Tallinna Sadam ja Sillamäe võistlevad ligi ühe miljoni tonni aastase täiendava kaubamahu eest. Eile Moskvas läbirääkimistel viibinud väetiseterminali juht Vladimir Volohhonski kinnitas terminali kavandamist, DBT, mille suuraktsionär on Akron.

Akron alustab tõenäoliselt juba novembris kommertsläbirääkimisi nii Sillamäe kui ka Tallinna Sadamaga ühe miljoni tonnise aastase tootmismahuga ammoniaagiterminali ehitamiseks. Tegemist on Eestis esimese ammoniaagiterminaliga, samasugused töötavad nii Lätis Ventspilsis kui ka Soomes Haminas.

Ust-Luuga langes ära

?Tallinna Sadam pakub Akronile terminali ehitamiseks kohta Muuga sadamas, mis jääb äsja tööd alustanud söeterminalist ida poole,? ütles sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.

?Akron tellis Hollandist terminaliprojekti, millele valime oma sadamas kohta,? ütles Sillamäe sadama osanik Tiit Vähi. ?Sillamäe sobib ohtliku ammoniaagi töötlemiseks paremini kui Tallinn, sest asub tehasele poole lähemal.?

Samal ajal, kui Tallinna Sadamale kujutaks ammoniaagiterminal ühte järjekordset äriprojekti, oleks see Sillamäe sadamale oluliseks mahu suurendajaks.

Tallinna Sadam töötleb aastas ligi 40 miljonit tonni kaupu, sügisel tegevust alustanud Sillamäe sadama esimese järgu mahuks projekteeriti kümme miljonit tonni kaupu.

Akron plaanib 2008. aastaks ammoniaagi tootmise suurendamist Eestist ligi 200 kilomeetri kaugusel asuvas Veliki Novgorodi tehases 700 000 tonni võrra. Venemaa liitub kahe aasta pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooniga WTO, mis avab Akronile Lääne-Euroopa turu. Eestist veetakse ammoniaak laevadega edasi Rotterdami.

Akron kaalus terminali ehitamist ka Eesti piirist mõnekümne kilomeetri kaugusele rajatavasse Ust-Luuga sadamasse, kuid loobus sealse aeglase ehitustempo tõttu.

Mürgine aine

Väetisetööstus Nitrofert suunaks uude terminali igal aastal ligi 200 000 tonni Kohtla-Järvel toodetavat ammoniaaki, mida praegu veetakse välja läbi Ventspilsi sadama, kinnitas ettevõtte direktor Aleksei Nikolajev.

Ammoniaagiveosed kindlustaksid Eesti transiidiäri mahtusid, sest viimasel ajal on hakanud siin töödeldavate naftatoodete mahud vähenema. Praegu moodustavad naftatooted lõviosa Eesti transiitvedude mahust.

Tõenäoliselt ehitatakse kaks kerakujulise konstruktsiooniga ja topeltseintega tsisterni, mis mahutavad ühekorraga ligi 40 000 tonni ammoniaaki.

Mineraalväetiste toorainena kasutatav ammoniaak on gaasiline aine, mida veetakse kokku rõhu all veeldatuna. Kerakujuline mahuti peab survele paremini vastu.

Kui sagedamini kasutatav nafta raudteetsistern mahutab 60 tonni, siis ammoniaagitsisternide mahtuvus on 30,7 ja 43 tonni.

Ventspilsi ammoniaagiterminal on Eestisse planeeritavast suurem, töödeldes aastas 1,35 miljonit tonni. Sealse kahe mahuti kogumaht on 88 000 m3, mahutades korraga 50 000 tonni ammoniaaki. Ventspilsi mahuteid teenindab neli raudtee-estakaadi, mis saavad ühe korraga tühjendada 54 vagunit.

Kuna tegemist on mürgise ja sööbiva ainega, tuleb seda hoida teistest ohtlikest kemikaalidest eraldi. Terminali ümber peab olema eriline ohutsoon. Samuti vajab ammoniaagiterminali rajamine kohaliku omavalitsuse nõusolekut.

Väikese koguse ammoniaagi lekkimine ei ole tavaliselt ohtlik, sest aine aurab kiiresti ära, ütles päästeameti keemiaohutuse peaspetsialist Priit Laaniste. Suurema avarii korral saab ammoniaagi levikut piirata veekardinatega.

Akron kuulub Venemaa suurimate keemiatööstuste hulka, tootes aastas üle nelja miljoni tonni väetisi. 80 protsenti kogu toodangust müüakse välisturgudel. Ettevõte ühendab Akroni tehase Veliki Novgorodis, tehase Dorogobu? Smolenski oblastis ja Hun?i-Akroni Hiinas.