Sadamaid läbiv transiit võib mitmeks nädalaks seiskuda
Eile õhtul levis teade, et Tallinna Sadam ning sadama operaatorfirmad hakkavad edaspidi tasuma jäälõhkumistööde eest ise, kuna riik on keeldunud lisaraha andmast ning kokkulepped selle kohta, kuidas operaatorid ja Tallinna Sadam rahastamist täpselt korraldavad, on sündimas.
Nõus raha välja käima
“Sadam peab jääst lahti olema ja me oleme nõus selle eest raha välja käima,” ütles AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimees Riho Rasmann eile õhtul. “Riigi seisukoht on, et lisaraha jäämurdetöödeks ei eraldata, kuna niigi on ühele sektorile nii palju raha suunatud,” lausus Rasmann.
Samas ei osanud Rasmann öelda, kui suur on see summa, mis Tallinna Sadamal jäälõhkumistööde peale kulub ning kui palju maksavad operaatorfirmad. “Täpsed summad selguvad pärast seda, kui me oleme operaatorfirmadega kokku leppinud ning käed löönud,” lisas ta.
Seoses jäälõhkumistööde eest tasumisega pidi Tallinna Sadam veeteede ametilt üle võtma jäälõhkuja Tor Viking rendilepingu. “Meie huvi on see leping üle võtta võimalikult kiiresti,” lausus Rasmann. “Ise oleme optimistlikud ja loodame, et see juhtub juba selle nädala sees,” lisas ta.
Samas ei teadnud eile õhtul erakorralisele nõupidamisele kogunenud sadamaoperaatorite liidu liikmed Tallinna Sadama plaanidest midagi.
“Imestusega kuulsime uudist, et operaatorfirmad on nõus koos Tallinna Sadamaga jäälõhkumise eest maksma,” ütles liidu tegevdirektor Ago Tiiman pärast nõupidamist.
Seadused panevad piiri peale
Tema sõnul ei saa operaatorid ja Tallinna Sadam jäälõhkumistööde eest maksta, kuna selleks seavad piirangud mitmed juriidilised nüansid.
“Mõne päeva pärast lahkub Tor Viking. Kui me enne seda lahendust leida ei suuda, ähvardab sadamaid läbiv
transiit mitmeks nädalaks seiskuda,” märkis Tiiman. “Kahju ulatuks sadadesse miljonitesse kroonidesse,” lisas ta.
Eile õhtul soovis sadamaoperaatorite liit kohtuda peaministriga, et leida olukorrale lahendus.
“Kahetsusväärne on kuulda mitmete poliitikute sõnavõttudes, et riik aitab jäälõhkumise raha leidmisel transiidifirmasid. See on väär. Veeteede lahti hoidmisega aitab riik ennast. Ma ei hakka spekuleerima, kui suur oleks tagasilöök nii transiidifirmadele kui riigile juhul, kui kaubavood kaoksid,” lausus Tiiman.
“See talv tõi eredalt esile, et riigil puudub süsteemne lähenemine eriolukordadele,” lisas ta. Tiiman avaldas lootust, et veeteede amet, kes pidi tellima Phare raha eest uuringu, mis annab aluse riikliku jääpoliitika väljatöötamiseks, teeks seda võimalikult kiiresti.
BNS-i eilse teate kohaselt maksab veeteede amet Tor Vikingi eest hetkel päevas 30 000 USA dollarit ehk umbes 440 000 krooni. Nimetatud summale lisanduvad kulud kütuse ja määrdeainete peale.
Riik lisaraha ei anna
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kuldar Väärsi ütles, et riik suudab praeguse eelarve kohaselt tõenäoliselt kuni jääolude paranemiseni käigus hoida nii jäämurdja Tarmot kui Pärnu lahes tegutsevat Protectorit. Viimane on samas puksiirlaev. “Ülejäänud jäämurdetööde eest kannavad hoolt Tallinna Sadam ning operaatorfirmad, kes on sellesisulisi läbirääkimisi juba alustanud,” lausus Väärsi.
Jäämurdetööde eelarve ulatub 107,5 miljoni kroonini. EPL
