Sadamat ähvardab pankrot KRISTJAN OTSMANN Bekkeri sadamat haldavat firmat Balti Baasi ähvardab pankrot, sest oluline osa sadama kinnisvarast on müüdud ning sadama äritegevus hääbumas. Balti Baasi endine juhataja Rein Pinn süüdistab firma praegust juhtkonda, kellest osa juhtis sadamat ka enne Pinni ametisse asumist, ettevõtte pankrottiajamises. "Sadama oluliste varade – hoonete ja kai – Widole ning N–Terminaalile müümisel on Balti Baasi väärtus sadamana null," ütles Pinn, kelle hinnangul jääb pärast kinnisvara müümist Balti Baasi väärtuseks kaks kuni viis miljonit krooni. Samas on firma ainuüksi Erastamisagentuurile võlgu umbes kümme miljonit krooni. Tallinna Linnamajanduse Ameti juhataja Vello Ervini sõnul muutus Balti Baas paari aastaga seitsme miljoni kroonise aastakasumiga ettevõttest viie miljoni kroonise kahjumiga ettevõtteks. Balti Baasi praeguse juhataja Toomas Õunapi sõnul on firmas läbi viidud mitu audiitorkontrolli ning enne Pinni ametisseasumist finantsdistsipliini rikkumisi tuvastatud ei ole. Erastamisleping keelas Balti Baasil peale summa tasumist kolme aasta jooksul oluliste varade müügi, sellest hoolimata müüs firma juhtkond osa sadama hooneid ja kai. Õunapi kinnitusel oli tal selleks olemas Erastamisagentuuri kirjalik nõusolek. "Tulemas oli äriregistrisse kandmine ja omavahendid pidid ületama aktsiakapitali. Ettevõttes oli päris korralik krahh. Oli kaks võimalust, kas Balti Baas likvideerida või püüda realiseerida neid vahendeid, mida võimalik," rääkis Õunap. Õunap süüdistab omakorda Pinni Balti Baasi raha ümberkantimises. "Balti Baasile on tekitatud väga suured võlad ning niipea kui raha firmasse sisse tuli, kanditi see edasi teistesse firmadesse," ütles ta ja lisas, et kõnealused summad küünivad 8–12 miljoni kroonini. Õunapi sõnul on Pinni ametiaja jooksul septembrist jaanuarini kantud arestitud arvetelt teistele arvetele 3,8 miljonit krooni ning kassast on sularahas välja võetud neli miljonit krooni. "See on Balti Baasi tahtlik pankrotti ajamine," sõnas Õunap. Pinni sõnul ei ole Balti Baas ühtegi võlga juurde tekitanud. "Võtsime Eriõlilt laenu 7,8 miljonit krooni ja maksime sellega ära Hoisti Kraanale 7,8– miljonilise võla," selgitas ta. Õunapi sõnul ei ole linn 49 protsendi Balti Baasi aktsiate omanik, sest selle kohta puudub kanne aktsiaraamatus. "Riik tahtis anda talle kuuluvad 49 protsenti Balti Baasi aktsiatest Tallinna linnale, kuid 51 protsendi aktsiate omanik Hoisti Kraana kasutas ostueesõigust," selgitas ta. Ostuhinda Õunap ei avalda. Erastamisagentuuri pressiesindaja sõnul Hoisti Kraanal aktsiate eelisostu võimalus puudus ning 49 protsenti aktsiatest läks riigi omandusest linna omandusse. "Hoisti Kraanal on õigus eelisostule juhul, kui praegune linna osalus läheks müüki," lisas ta. Sellest hoolimata, et Õunapi väitel puudub Tallinna linnal õigus Orenburgnefti aktsiatele, tegi kütusefirma N–Terminaal linnale ettepaneku oma osalus N–Terminaalile ära müüa. "N–Terminaali ettepaneku suhtes ei ole veel seisukohta võetud," ütles Ervin ja lisas, et linna aktsiate müümise otsustab volikogu. "See, et N–Terminaal on pöördunud meie poole aktsiate müügi ettepanekuga, räägib vastu Õunapi seisukohale, et linn ei ole Balti Baasi aktsionär," märkis Ervin. Tallinna Linnakohus arutab Balti Baasi pankrotti 10. veebruaril. Ühes asjas on Pinn ja Õunap sama meelt: Balti Baas seisab praegu pankrotile lähemal kui kunagi varem.
