Nii juhtus sajand tagasi 14. mail 1918 Washingtonis Hibbs & Company nimelises pangas töötanud pangetelleri William T. Robey'ga, kes külastas New York Avenuel asunud postkontorit. Müügile tuli USA esimene lennupostimark, mida ta soovis kohe osta, kuna järgmisel päeval pidi toimuma esimene ametlik postilend.

Kahevärvilisena trükitud margil on kujutatud lennuk Curtiss JN-4, mida rahvasuus kutsuti Jenny'ks.

Kui Robey marki ostis, avastas ta vigatrüki ja taipas, et võis sattuda varanduse otsa. Karmiinroosa ja tumesinise värviga margil oli midagi valesti. Lennuk oli margile trükitud tagurpidi rattad taeva poole. Postiametnik ei märganud midagi erilist selle margi juures, kuna ta polnud kunagi lennukit näinud. Robey jäi külmaks ja ostis ära terve vigatrükimargipoogna. Ta maksis saja margi eest 24 dollarit.

Varsti rääkis ta ostust sõpradele ja teistele kogujatele. Ei läinud kaua kui postiinspektorid tulid ta ukse taha ja nõudsid vigatrükimarke tagasi. Robey ütles, et tema käes marke enam pole ja ta ei tea, kelle käes need on. Aga ta hirm oli suur, et postiametnikud tulevad elamist läbi otsima ja ta peitis margipoogna naise voodi madratsi alla. Teda muserdas see ost ja ta müüs terve poogna Philadelphia margikogujast ärimehele Eugene Kleinile 15 000 dollari eest. Robey sai nii suurt kasu, et ostis raha eest maja ja auto. Kuna marke trükiti 400-margise trükipoognana eeldas ta, et tagurpidi Jenny marke peab olema vähemalt 400. Sestap parem müüa enne kui teised välja tulevad ja pakkumine suureneb. Kuid teised margid avastati kohe ja need hävitati. Oleks Robey oodanud kauem, oleks ta rikkaks saanud.

Ka Kleinil polnud kannatust ja ta müüs margipoogna ruttu sõbrale Edward Greenile, teenides kopsaka vaheltkasu.

Wall Streeti nõia poeg Green otsustas Kleini pealekäimisel hakata marke üksikult müüma, kuid kirjutas margi järjekorranumbri poognas margi tagaküljele. See aitas tuvastada teistest poognatest pärit marke ja seda, kelle käes on konkreetsed margid. Green lõhkus poogna üheks kaheksaplokiks, seitsmeks nelikuks ja 64 üksikuks margiks. Parimad palad jättis Green endale ja ülejäänu müüs vahemikus 175-250 dollarit tükist. Seega oli poogna jagu marke väärt juba 175 000 – 250 000 dollarit. Green pani oma margid seifi, kus need olid tema surmani aastal 1936.

Et Green armastas käia jahiga sõitmas ja vedas margid seifiga kaasa, said need korralikult niiskust ja kleepusid kokku. Sellega ta rikkus endale jäänud margid, millelt hiljem tuli eraldamiseks eemaldada liim.

Kuid mis sai margiplokkidest, mis olid haruldasemad kui üksikmargid? Enamus jõudis rikaste margikogujateni. 1989. aasta septembris osteti üks nelikplokk enam kui miljoni dollari eest. Teine esimesest erinev plokk osteti ligi 3 000 000 dollari eest.

Smithsoniani postimuuseumi kuraatori Daniel Piazza sõnul pole see vigatrükk superharuldane. Sada vigatrükimarki on isegi filatelistidemere jaoks päris palju. Siiski tahavad paljud tagurpidi Jenny-margi omanikuks saada ja huvi jagub ka kurjategijatel.

1955. aasta septembris varastati marginäitusel üks nelikplokk. See lõhuti ära ja nelikust kolm marki ilmusid 60 aastat hiljem välja.

Kaasaajal maksavad antud margid oksjonitel enam kui 500 000 dollarit tükist. Seega algsed sada marki oleksid väärt 50 000 000 dollarit.

Eestis on oma tagurpidi mark


Ka Eestis on oma targupidi mark, küll mitte lennukiga, vaid viikinglaeva mark. 5 margasel 1919. aastal ilmunud valgel paberil viikinglaevamargil on oranžikaskollane kujutis raami suhtes tagurpidi. Kui palju selliseid tagurpidi viikingmarke on, pole kahjuks teada, Et margid trükiti 200-ses trükipoognas, võib eeldada, et neid oli vähemalt 200. Seda tagurpidi viikingmarki on kõvasti võltsitud.

Üks ehtne tagurpidi viikingimark müüdi Saksamaal Köhleri oksjonimajas tänavu märtsis 310 euroga, millee lisandus oksjonimaja tasu.