Sakala ühendab kohalikud tootjad ühe märgi alla
“Ka meie tahame istutada inimeste teadvusesse, et kui nad ostavad Viljandimaal küpsetatud leiba, söövad kohalikku liha ning joovad siin villitud vett ja napsi, toetavad nad kaudselt oma lähedasi, kes neid asju valmistavad,” selgitas ta.
Ajalehe Sakala vastutava väljaandja Peep Kala sõnul näitab Sakala nime kasutavate ettevõtete suur arv, et tegemist on maineka ja tuntud kaubamärgiga.
“Aktsiaseltsile Sakala Kirjastus kuulub ainuõigus kasutada Sakala nime trükistel ja me anname selleks tasuta loa ka kohalikele tootjatele,” lausus Kala. “Ajaleht kannab kohapealset identiteeti igal juhul ja tahame seda laiendada teistelegi ettevõtetele.”
Liiwi Heliisi tegevdirektor Kalle Kütt rääkis, et paar päeva kauplustes saadaval olnud ja esialgu vaid suveniirkannukestesse villitava Sakala napsi müügitulemused ületasid isegi samas taaras Liiwimaa palsami omi.
Vilma tegevdirektor Rein Triisa nentis, et Viljandimaal pole patriotismitunne just eriti tugev, kuid ühise kampaaniaga on ehk võimalik seda muuta.
Caritas Wateri juhataja Harri Kallaste meenutas, et firma esimene toode oli Sakala vesi, mida hakati müüma 2001. aasta kevadel.
“Algul tekkisid probleemid selle müümisel väljaspool maakonda, kuid nüüd on inimesed selle nimega harjunud,” sõnas Kallaste. “Viime ka varem Tirilimpsti nime kandnud limonaadid Sakala märgi alla ja järgmisel nädalal tuleb müügile Sakala vitamiinijook.”
Kallaste hinnangul peaks ühisest brandist kasu olema, sest see levib laiemalt ja saab paremini tuntuks.
Sakala toodete müümiseks on kokkulepe sõlmitud nelja poodi pidava osaühinguga Kastan, sama palju ärisid haldava aktsiaseltsiga Kadri Viljandi ning Leola toidupoe ja Maksimarketiga.
Kadri Viljandi omanik Kalvi Märtin ütles, et võttis Sakala toodangu oma kauplustesse müügile peamiselt patriotismitundest.
Kastani poodide keti omaniku Alar Karu hinnangul on kohalike tootjate tähtsuse rõhutamiseks just õige aeg. “Siinsetes ettevõtetes töötavad oma inimesed ja nende tehtud asju ostes kindlustame neile töö. Samas on kohalikel tootjatel raske suurte kaubanduskettide riiulitele pääseda ning seetõttu on olulised väikesed poed.”.
