Saksa ettevõtjad: Eesti vajab maksureformi ja riigiettevõtted tuleb poliitikast eraldada
Baltimaades tegutsevatele saksa ettevõtetele on oluline teema tööjõu väljaränne ning sellest tulenev soov, et valitsus võtaks kasutusele meetmed, mis aitaksid siinseid inimesi siinse regiooniga pikaajalisemalt siduda.
Lätis ja Leedus soovivad küsitlusele vastanud ettevõtted, et valitsus tegeleks rohkem korruptsiooni ja varimajanduse vastu võitlemisega. Leedus nähakse lisaks energiasõltumatuse suurendamist olulise teemana, millega valitsus peaks tegelema. Eestis toodi välja ka ministeeriumite ja riigifirmade depolitiseerimise teema.
Tööturg on küsitletud ettevõtjate hinnangul endiselt kõigi kolme riigi murelapseks. Spetsialistide kättesaadavus on siinsete saksa ettevõtete arvates võrreldes eelmise aastaga veelgi halvenenud. Lisaks said Eestis ja Leedus ka haridussüsteem küllalt halva hinde.
Mõned küsitletutest avaldavad soovi kaaluda duaalse haridussüsteemi rakendamist. Lätis hinnati antud valdkonda positiivsemalt kui eelmisel aastal, mis on tõenäoliselt tingitud seal initsieeritud erinevatest pilootprojektidest, kus pööratakse tähelepanu töökohapõhise õppe rakendamisele Saksamaa duaalse süsteemi näitel.
Saksa-Balti Kaubanduskoda on Lätis Saksamaa Haridusministeeriumi poolt initsieeritud VETnet projekti vedajana samuti mitmetes tegevustes aktiivselt kaasatud. See on saksa ettevõtjate poolt kohapeal väga head vastukaja leidnud.
Paljud sealsed saksa ettevõtted on andnud ka oma panuse antud projekti elluviimisesse. Küsimusele, millised on antud riigi kolm peamist valdkonda, millega valitsus tegelema peaks, vastati tihti „väljarände peatamine“ ja „haridusreform“. Leedu ja Läti vastajad on lisaks välja toonud ka „tööseadusandluse“ ja „riigihanked“, millega valitsusel tuleks põhjalikumalt tegeleda.
