Tugevalt on paranenud ettevõtjate hinnang Eesti maksusüsteemile ja ametiasutuste tööle, aga ka maksudistsipliinile ning töötajate tootlikkusele ja motivatsioonile.

Iga-aastase uuringu seekordsed tulemused näitavad, et Eesti sai Saksa investoritelt kahekümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi seas kõige kõrgema hinnangu. Üheksa kümnest Eestis asuvast Saksa kapitaliga ettevõttest valiks Eesti taas oma investeeringute sihtkohaks.

"Eesti on oma esikohta väärt, kuid ei tohiks loorberitele puhkama jääda“, ütles Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti president Peer . "Bürokraatia, maksud ja eriti kutseharidus on teemad, mis vajavad veel arendamist. Siin ootame just poliitikute aktiivset tegutsemist."

Eestit hindavad kõrgelt mitte ainult siinsed Saksa Kaubanduskoja liikmed, vaid ka Lätis ja Leedus asuvad ettevõtted. Võrreldes 20 Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga on Balti riigid esikohal. Eestile järgneb Läti ja kolmandal kohal on Leedu.

Ükski Eestiga seotud kriteeriumitest ei saanud võrreldes eelmise aastaga madalamat tulemust.
"Pigem hindavad ettevõtted enamike kriteeriume võrreldes 2015. aasta kevadega palju paremini. See on märk sellest, et siinsed reformid edenevad ning on üldsuse poolt vastu võetud."

Parima tulemuse sai kriteerium "EL liikmelisus", mille hinne 1,3 on endiselt kõige olulisem faktor asukoha maa valikut tehes. Tugevalt on paranenud ettevõtjate hinnang Eesti maksusüsteemile ja ametiasutuste tööle, aga ka maksudistsipliinile ning töötajate tootlikkusele ja motivatsioonile.

Valitsuselt oodatakse majanduspoliitilisi muudatusi

Vaatamata sellele, et töökeskkonda hinnati väga kõrgelt, ootavad Eestis asuvad Saksa ettevõtted jätkuvalt Eesti valitsuselt majanduspoliitilisi muudatusi. Kriitika osaliseks said juurdepääs avaliku sektori toetustele ning tööjõudu puudutav seadusandlus.

Sel aastal oli uuringu keskseks teemaks kutseharidussüsteem, mis Saksa ettevõtete arvates vajaks tugevamat reformimist. Enamik vastanutest on ainult osaliselt rahul praeguse süsteemiga ning üks kolmandik pole sellega üldse rahul. Investoritele valmistab suuremat muret praktikantide vähesus. Kolm ettevõtet neljast soovib pikemat kohapealset praktilist väljaõpet ning ettevõtete esindajate suuremat kaasamist õppekavade koostamisse. Iga teine omakorda soovib rohkem praktilisi projekte koolidega. 23% jaoks oleks vaja rohkem teoreetilisi teadmisi.

Iga kolmas ettevõte on nõus osalema pilootprojektis, mille eesmärgiks on ametiõppe praktilise poole tugevdamine. Kaks kolmandikku oleks koheselt nõus sellises projektis osalema. "Praktiline väljaõpe on meile, ettevõtjatele, väga südamelähedane," lausus Salström-Leyh. "Et meie töötajad oleksid oma ala head spetsialistid, oleme meeleldi nõus panustama rohkem. Siinjuures tuleb poliitikutel läbi viia mitmed muudatused. Kutsehariduse reformides on Läti esikohal ning talle järgneb kohe Eesti."

Praegust Eesti majandusolukorda hindavad vastanutest 90% positiivselt: andes hinnangu "hea" või "rahuldav". Lätis on vastav arv 88% ja Leedus 94%. 2016. aastalt ootavad siinsed Saksa ettevõtted veel enamat: 28% Eestis vastanutest on veendunud, et majanduse olukord paraneb jooksval aastal. Eelmisel kevadel oldi oma hinnangutes palju tagasihoidlikumad. Siis arvas nii ainult 7% vastanutest. 55% arvates ei toimu majandusolukorras sel aastal ei paranemist ega halvenemist.

Meelestatus oma ettevõtte kohta on optimistlik ning see trend on viimastel aastatel jätkuvalt püsiv. Peaaegu kõik vastanud (97%) hindavad oma ettevõtte hetkeolukorda kas "heaks" või "rahuldavaks". Kindlustunne tuleviku suhtes on samuti tugev. Vaid väga vähesed arvasid, et 2016. aastal nende majanduslik olukord halveneb. Seevastu 41% ettevõtetest ootavad olukorra paranemist.

Käibe kasvuga arvestab iga teine Saksa ettevõte. 43% ettevõtetest planeerivad kolm korda suuremaid investeeringuid kui möödunud kevadel. Üks kolmandik vastanutest plaanib luua uusi töökohti. Samas näevad ettevõtjad, et neil tuleb arvestada tööjõukulude tõusuga keskmiselt 4,6% võrreldes muude kuludega.