Saksa majandustargad: Kreeka peab hakkama oma raha kasutusele võtule mõtlema

Saksa majandustargad on Kreeka referendumi järel üksmeelel. Kreeka peab euroalalt lahkuma. Rahvaküsitlus oli katastroof, kirjutab saksa majandusleht Handelsblatt.

Kreeka referendumi kindel EI kasinusele peaks panema Kreeka valitsuse koheselt töötama välja oma rahale ülemineku plaani, ütles Ifo instituudi juht Hans-Werner Sinn. Tema sõnul on täiendavad läbirääkimised abipaketi osas vaid aja raiskamine, kus eduväljavaated puuduvad.

„Ilma uue laenuta, ei suuda Kreeka tõenäoliselt maksta 20. juulil laenumakset, et tasuda Euroopa Keskpangale võlakirjade eest 3,5 miljardit eurot,“ ütles Commerzbanki analüütik Jörg Krämer.

Kuna Kreeka riik on maksejõuetu, siis on raske kujutleda ette, kuidas Euroopa Keskpank tõstaks Kreeka pankadele antava erakorralise likviidsusabi limiiti 88,6 miljardi euro tasemelt suuremaks. Seetõttu kaob Kreeka pankadel likviidsus.

„Me arvame, et Kreeka pangad jäävad sel nädalal suletuks,“ ütles Krämer.

Krämeri maalib järgneva stsenaariumi. Vaevalt, et Kreeka valitusel on järgmisel paaril nädalal millekski muuks jõudu, kui vaid uue valuuta kasutusele võtuks. Ametnikele, varustajatele ja pensionäridele makstakse mingisuguses eurole lisaks loodavas paralleelselt käibele tulevas surrogaatrahas.

„Lõhnab nagu Grexiti moodi,“ ütles Bayern LB peaanalüütik Jürgen Michels. Tema sõnul on eurogrupil valik – kas kaotada nägu ja anda Kreekale järele või riskida Grexitiga.

DIW president Marcel Fratzcher ootab, et lähinädalatel variseb Kreeka pangandussüsteem täielikult kokku.

„Grexit on ja jääb Kreeka jaoks halvaks valikuks, kuid see muutub aina kindlamaks,“ ütles ta.

Ökonomistide sõnul on aeg problemaatiline faktor. Kreeka läbirääkimiste positsioon ei paranenud referendumi järel, ütles majandustark Isabel Schnabel. Olukord on vastupidine.

„Aeg jookseb ja varsti ei suuda pangad enam teenuseid osutada,“ ütles ta. „Palju sõltub Euroopa Keskpangast.“