Kuigi Halloreni šokolaaditehasel Halles, Heraeusi kvartsklaasitöötsusel Bitterfeldis ja Nemaki autovaruosade tehasel Wernigerodes on esmapilgul vähe ühist, on nad kõik otsustanud Saksamaa üleüldises tööstuse madalseisus otsida abi samast meetmest, kirjutab Financial Times.

Need kolm ettevõtet on nende tosinkonna Saksa tööstuse hulgas, kes on otsustanud lühendada oma töötajate tööpäevi. Majandusanalüütikute hinnangul tähendab see, et Saksa tööturgu ootavad ees rasked ajad.

Saksamaa majandus kasvab kümnendat aastat järjest ja töötus on viimase 30 aasta madalaimal tasemel. Samas USA-Hiina kaubandussõda, hirm Suurbritannia leppeta EL-ist lahkumise ees ning Hiina autoturu jahenemine on jätnud oma jälje just ekspordile orienteeritud Saksa tööstusele.

„Meie liikmed ütlevad, et majandusbuum on läbi,” märkis Saksa tööandjate liidu BDA juht Steffen Kampeter. Tema sõnul on juba näha trende, mis ennustavad suuremat langust. Tööstustoodangu tellmiste arv on vähenemas, eksporti on tabanud seisak ja paljudel aladel on tootmisnumbrid kahanema hakanud.

Saksamaa majandusministeerium märkis eelmisel nädalal, et tööstussektorit tabanud madalseis eelseisvatel kuudel vaid jätkub. Kehvad ajad Saksa tööstuses on hakanud mõju avaldama ka sealsetele tööturupraktikatele.

Värske uuringu kohaselt kasvab nende ettevõtete arv, kes on asunud oma tööjõukulusid kärpima, lühendades töötajate töötunde. See on selge märk, et tellimusi laekub järjest vähem ning tööstused peavad oma tegevusele pidurit tõmbama.

Iseäranis levinud on see praktika rasketööstuses, näiteks rongi-, lennuki- või kaitsetööstuses. Nendes sektorites on kuskil 30% ettevõtetest võtnud lühendatud tööpäevad kasutusele. Praeguse seisuga on seda teed otsustanud minna 3,8% kõigist Saksa tööstusest, kuid IFO prognoosi kohaselt kasvab see lähima kolme kuu jooksul 8,5%-ni.

Iseenesest on lühendatud tööaja eelised Saksa tööandjatele soodsad, kuna Saksa seaduste kohaselt peab valitsus katma puudujääva osas palgast töötajatele ise, kui töötundide kärpimise põhjuseks on majanduslangus. Saksa töötukassa sõnul maksti seda tasu selle aasta aprillis 44 000 töölisele, kui veel aasta tagasi oli see number vaid 13 000 inimest.

Küll aga võib Saksa tööstuse madalseis endas kanda suuri riske kogu riigi majanduse seisukohalt. Mida suuremaks muutub nende ettevõtete arv, kes vähendavad oma tööjõuvajadust, seda väiksemaks muutuvad ka vahendid, millega saaks sellega kaasneda võivaid kulusid riigi poolt katta. See omakorda suurendab majanduskriisi ohtu.