Kuus mobiilsideoperaatorit omandasid Saksamaa ja teiste riikide kolmanda põlvkonna mobiilsidelitsentsid rekordilise saja miljardi marga eest.

Lisaks miljardeid nõudnud litsentsiostudele tuleb operaatoritel maksta ka võrkude ehitamise eest Euroopas kokku kuni 220 miljardit marka. Võimaldamaks kulude kokkuhoidu lubas Saksamaa operaatoritel kasutada teenuste osutamisel ühtset infrastruktuuri ja vajadusel ka sama masti.

Võrgu jagamine pole operaatoritele siiski midagi uut. Euroopas on levinud antennide jagamine, et vähendada kulusid maa ja tehnoloogia hinnalt ja vähendada kohalike elanike kaebusi. Saksamaa lubab aga jagada ka ülekandeid kontrollivaid ja vastu võtvaid baasjaamu. 2003. aastaks kättesaadav tarkvara võimaldab jagada füüsilisi võrke, kuid säilitada siiski iseseisvusse ning tegutseda oma sagedusalas.

Peamine võit füüsilise vara jagamiselt on otsuse puhul just väiksematel operaatoritel. Tugevamad operaatorid Vodafone ja Deutsche Telekom on ilmutanud ka vastuseisu ning pole soovinud mullu sõlmitud lepingute tingimusi muuta.

Siiski kavandavad Deutsche Telekom ja British Telecom Saksamaa võrkude ehitamisel koostööd, säästes sellega 20-30 protsenti kulutustest.

Saksamaa eeskuju võib leida järgimist ka teistes riikides. Ka Suurbritannia on ette valmistamas säärast otsust. Rootsi võimaldab samuti võrkude jagamist, et 3G-teenuseid oleks kiiresti võimalik kasutada.

Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrk võimaldab praegusest ligi 40 korda kiiremat mobiilsideühendust. Selle kaudu saab telefonilt lugeda uudiseid, tõmmata sinna pilte ja filme, samuti ühendada telefoni kiiresti internetti. Praegu töötab 3G võrk katsefaasis Jaapanis.