Mõjukas Ida-Euroopas tegutsevaid ettevõtteid koondav lobigrupp Idakomitee kinnitab, et sanktsioonide karmistamine seab löögi alla 25 000 töökohta Saksamaal. „Kriis on Venemaa ja Ukraina ärikeskkondade jaoks mürk,“ lausus Idakomitee juht Eckhard Cordes Briti majanduslehele Financial Times. „Sellepärast loodame, et kõik osapooled peatavad kriisi levikut ning tegutsevad selle lõpetamise nimel,“ lausus ta.

Saksa ettevõtjate muret jagavad ka Itaalia, Prantsusmaa ning Suurbritannia, kuid Saksamaa investeeringute maht Venemaale teeb nad kõige haavatavamaks.

Saksamaa juhid eesotsas Angela Merkeliga näitavad ka kõige suuremat valmisolekut rangemaid sanktsioone rakendada.
Prantsusmaal ja Itaalias on valitsused nende rakendamise suhtes vastalisemad ning Prantsusmaa on astunud vastu USA survele blokeerida nende 1,2 miljardi euro mahus kahe Mistrali müük. Tehing toonitab prantslaste usku, et ärisidemed Venemaaga peaksid vaatamata kriisile säilima.

Ühe Prantsusmaa energeetikafirma juht kinnitas Financial Timesile, et nemad sidemeid ei katkesta, kui neid just selleks ei sunnita. „Jätkame äritegevust Venemaa kuni see on seaduslik,“ lausus ta.

Saksamaa autotootja Volkswageni müük Venemaal on selle aasta esimese viie kuuga vähenenud 6 protsenti. USA autotootja General Motorsi Saksamaa haru Opeli müük aga 12 protsenti.

Thomson Reutersi andmetel moodustas import Saksamaalt Venemaa koguimpordist 8 protsenti, Itaalia 4 protsenti, Prantsusmaa ning Poole kumbki 3 protsenti ning Suurbritannia 2 protsenti.
Selle aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes on Saksamaa eksport Venemaale vähenenud 14 protsenti ning Ukrainasse 30 protsenti. Suurbritannia eksport Venemaale on vähenenud 15 protsenti ning Ukrainasse 26 protsenti.