Ühtlasi on tegu viletsaima näitajaga alates Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühendamisest 1990. aastal.

Lisaks ekspordi järsule langusele viis majandust allamäge investeeringute vähenemine, vahendas Reuters Saksamaa föderaalse statistikaameti teadet. Aastast 2003 saati on Saksamaa kõige suurem kaupade väljavedaja maailmas ja nimelt seetõttu kannatab riigi majandus välismaise nõudluse vähenemise tõttu rohkem kui teiste arenenud riikide oma.

"See on järsk langus ja halvem algus aastale, kui me oleksime osanud oodata," kommenteeris üleilmse suurpanga Citigroup Londonis töötav analüütik Jürgen Michels. "Palju hullemaks asjad minna ei saa, aga palju paremaks ka mitte. Kahtlane, kas majandus sel aastal taas kasvule pöörab."

Mullu neljandas kvartalis oli korrigeeritud andmetel langus 2,2 protsenti.

"Majanduse põhilised tugisambad jätkasid nõrgenemist," ütles Deutsche Banki ökonomist Stefan Bielmeier. "See võib tähendada, et sisemajanduse kogutoodangu kasv jääb muudes maades oodatule alla. Euroala SKT näitajate risk näitab sügavale allapoole." Hispaania majandus kahanes esimeses kvartalis 1,8 protsendi võrra, teatas riigi statistikaamet.

Valitsus: kogu aasta SKT langus tuleb 6 protsenti

Liidukantsler Angela Merkeli juhitav valitsus prognoosib, et majandus peaks tänavu aastas kokku kahanema 6 protsendi võrra, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg. Et riiki majanduslangusest välja tuua, panustab valitsus oma abipaketiga kokku 82 miljardit eurot (1,28 triljonit krooni).

Mõned statistikanumbrid on juba hakanud stabiliseerumise märke ilmutama: tööstuse tellimuste maht kasvas märtsis – esimest korda viimase seitsme kuu jooksul – ja äriringkondade usaldusreiting hakkas aprillis tõusma, kuigi veidi varem nähti tulevikku mustemalt kui kunagi viimase 26 aasta jooksul.

"Usun, et praegu on alust loota majandustegevuse langustempo kahanemist järgnevatel kuudel," ütles Saksamaa keskpanga juht Axel Weber. "Siiski pole soovitatav liiga optimistlikult uskuda, et taastumiskurss on juba kindel. Kõige tõenäolisemalt edeneb see protsess järk-järgult."

Siiski ei näinud Saksa elektroonikahiiu Siemensi tegevjuht Peter Loescher veel aprilli lõpul märke majanduse taastumisest, mida oleks vaja selleks, et nõudlus tööstustoodangu järele taas kasvaks. Siemensile esitatud tellimuste maht langes aprillis 11 protsendi võrra, 20,9 miljardile eurole.