Saksamaa valitsus kavatseb müüa osaluse Commerzbankis

 (1)
Panga aktsiate kukkumine tõi maksumasjale hiiglasliku kahju
Rahandus-3
Rahahoidla uks. Pilt on illustratiivne.Foto: Ilmar Saabas

Saksamaa valitsus kaalub oma 15,6-protsendilise osaluse müüki Commerzbankis ja otsib nö avatud mõtlemisega välist nõuannet, mida teha hädas oleva laenuandja aktsiatega, kirjutas Financial Times.

Frankfurdis asuv Saksamaa finantsagentuur, mille hoolde on riigi osalus selles kommertspangas antud, kuulutas sel nädalal välja pakkumise välisnõunike leidmiseks.

"Eesmärk on [Commerzbanki] osaluse väärtuse avatud meelega hindamine ning investeeringute haldamiseks strateegiliste soovituste osas järelduste tegemine," öeldakse hankedokumendis.

Nõustajatelt tellitakse ka uue strateegia hindamine, mille kallal Commerzbanki juhtkond praegu töötab ja mis plaanitakse avalikustada selle aasta lõpus.

Valitsus otsib avalikkusele kättesaadava pakkumisdokumendi kohaselt hinnangut Commerzbanki tugevustele, nõrkustele, võimalustele ja ohtudele. Esmalt teatas pakkumisest Saksamaa finantsleht Börsen Zeitung.

Saksamaa maksumaksja päästis Commerzbanki finantskriisi ajal ja ta on panga suurim üksikaktsionär. Laenuandja aktsiad on viimase 10 aasta jooksul langenud 91 protsenti, põhjustades maksumaksjale suure väärtpaberikahju.

Valitsus maksis osaluse eest Commerzbankis keskmiselt 26 eurot aktsia kohta, mille väärtus pn praegu 5,43 eurot.

Sel nädalal langes Commerzbanki aktsia madalaimale tasemele kolme aasta jooksul pärast seda, kui pank hoiatas investoreid, et tema 2019. aasta kasumieesmärk on muutunud „märkimisväärselt ambitsioonikamaks“, kuna see suurendas mitteseotud laenude riskieraldisi, Pank deklareeris, et seisab silmitsi majandustingimuste halvenemisega.

Selle aasta alguses toetas Saksamaa valitsus ühinemisläbirääkimisi Commerzbanki ja tema suurema Frankfurdis asuva konkurendi Deutsche Banki vahel. Kuid eurotsooni suuruselt teise laenuandja loomise kõnelused, millel oleks 1,8 miljardi euro väärtuses vara ja 140 000 töötajat, nurjusid aprillis. Mõlemad pangad jõudsid järeldusele, et regulatiivsed tõkked ja integratsioonikulud olid oodatavate kulude kokkuhoiuga võrreldes liiga suured.

Sel ajal kaalusid Commerzbanki pakkumisi nii Itaalia UniCredit kui ka Hollandi rivaal ING.

Deutsche Banki president Paul Achleitner ütles aprillis Financial Timesile, et välismaa konkurentide isu Commerzbanki järele oli üks Deutsche Banki põhjuseid ühinemiskõneluste alustamiseks.

"Kujutage ette, millist juttu me oleksime rääkinud, kui neljapäevased uudised oleksid olnud sellised, et keegi teine ​​on omandanud Commerzbanki," ütles Achleitner.

Pärast Deutsche Banki ja Commerzbanki vaheliste kõneluste kokkuvarisemist on võimalike välismaiste kosilaste huvi panga omandamise vastu jahtunud, rääkisid teemaga tuttavad inimesed Financial Timesile. Commerzbanki finantsjuht Stephan Engels ütles sel nädalal ajakirjanikele, et Frankfurdis asuvasse kontserni pole ükski potentsiaalne välisinvestor pöördunud.

Nõustajad, kes on Commerzbanki tuleviku nimel huvitatud Saksamaa valitsuse heaks töötamisest, peavad tegema oma pakkumise kuni 3. septembrini.