„Müügisurve tuleneb eelkõige kasvanud kõrvalkuludest: võlgnevused on kerkinud juba 100 000-150 000 kroonini korteri kohta. Selliste korterite müügiprotsessi algatajaks on ühistud ja haldajad, kes pöörduvad võlgade kättesaamiseks kohtute poole,“ rääkis Saksing ehitusuudised.ee-le.

„Paljudel juhtudel olid kokkulepped sõlmitud augusti lõpu seisuga – lootuses, et võlgnikud suvel oma kohustusi oluliselt vähendavad. Kuna seda reeglina ei juhtunud, ongi alustatud varade sundmüükidega. Selliste müüjate osakaal on hinnanguliselt 5-7%,“ lisas ta.