Sakslased peavad valitsusele raha laenamisel ise peale maksma

 (16)
Sakslased peavad valitsusele raha laenamisel ise peale maksma
rahaFoto: Scanpix/ Reuters

Sel nädalal toimus võlakrjaturul mõndagi huvitavat.

Sakslased avastasid reedel, et kui nad tahaksid riigile laenu anda ehk Saksa valitsuse võlakirju osta, siis mitte riik ei maksa neile raha kasutamise eest intressi, vaid nad peavad ise intressi maksma riigile privileegi eest omada Saksamaa valitsuse võlakirju.

Et valitsuste võlakirjad on negatiivse intressitasemega, pole mingi uudis. Küll aga on see, et nüüd ka kõige pikema kestvusega ehk 30-aastased saksa võlakirjad pakuvad garanteeritud rahakaotuse võimalust eeldusel, et neid hoitakse lunastamiseni.

Šveitsi 50-aastased võlakirjad on samuti negatiivse intressiga.

Selline olukord peegeldab hoiustajate ja investorite ülimat pessimismi majanduse kasvuväljavaadete osas ja seda aastakümnete ulatuses. Sellega võitlemiseks eeldatakse keskpankadelt veelgi hoogsamat rahatrükki. Tavaliselt sisaldab võlaintress endas inflatsiooniootust nagu ka tasu riski eest. Praegu paistab, et see inflatsioonipreemia on negatiivne.

Kümne aastaste valitsue võlakirjade vaates on Austria paberi tootlus -0,28 protsenti, Belgial -0,19 protsenti, Taanil -0,43 protsenti, Soomel -0,27 protsenti, Prantsusmaal -0,22 protsenti, Saksamaal -0,50 protsenti, Hollandil -0,35 protsenti, Rootsil -0,24 protsenti ja Šveitsil -0,87 protsenti.

Euroopa pangajuhid mägivad, et madalad intressitasemed ei tee Euroopa majandust korda.

Seotud lood:

Šveitsi suurpanga Credit Suisse'i juht Tidjane Thiam ütles CNBC-ile, et ta pole suur madalate intressimäärade fänn, kuna usub säästude tähtsust majanduses.

„Võlgnike subsideerimise ja säästjate karistamisega tehakse pikaajaliselt majandusele kahju,“ märkis ta.

Teise Šveitsi hiigelpanga UBSi juht Sergio Ermotti rääkis CNBC-ile, et ta pole veendunud, et järgmine lõdvem rahapoliitika aitab majandust nagu keskpankurid loodavad.

„Ma ei ole veendunud, et lastes intressid veel sügavamale miinusesse või kasutades rahatrükki lahendavad need probleeme,“ märkis ta. „Vaja on hoopis struktuurseid reforme.“

Barclaysi juht Jes Staley märkis, et panganduses läheb raskeks, kui tegelikult on raha hinda arvestatud nullrisk.

Just praegustes intressitasemetes olev nullrisk loob finantsturgudel mulliohu, mis intressitõusul võivad lõhkeda.