„Pidades silmas aktsiisipoliitikast tingitud väga keerulisi tingimusi kohalikus joogisektoris, jätkasime Sakus eelmisel aastal oluliste kokkuhoiuprogrammidega, seda eelkõige tootmises ja logistikas. Nii oleme suutnud säästa kolme aastaga ligi 20% energiat, 12% vett ning kasvatada tootlikkust,“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. 2017. aastal viis Saku Õlletehas lõpule oma laosüsteemi uuendamise, millega langes ära vajadus kasutada välist laopinda ning saadi oluline sääst kulude ja vähenenud transpordikoormuse arvelt

Mullu vähendas ettevõte ka tööjõukulusid ning töötajate arvu, aasta keskmine töötajate arv langes 40 inimese võrra 290 inimesele. „Oleme püüdnud hoida oma inimesi ning kus vähegi võimalik, korrigeerinud töötajate arvu uutest värbamistest loobumise ja tööülesannete ümberjagamisega, samuti hooajatööliste arvelt,“ selgitas Härms, lisades, et kõik ettevõtte sisemised kokkuhoiu-ressursid on nüüdseks ära kasutatud.

Investeeringud ettevõtte jätkusuutlikkusse ja olulised muudatused töö- ja looduskeskkonna huvides, tõid Saku Õlletehasele 2017. aastal Eesti vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise.

Kõigi kokkuhoiuprogrammide arvelt kasvas ettevõtte puhasrentaablus 7,7%ni ning kasum oli 4,75 miljonit eurot.

2017. aasta investeeringute maht oli 3,4 miljonit eurot. Suuremad investeeringud tehti tootmisseadmetesse, logistikasse ja müügitegevust toetavasse põhivarasse 0,4 miljonit eurot.

Ligi kolmandik Saku Õlletehase kohalikust müügist siirdus 2017. aastal Läti piirile ning seni Saku toodangut väärtustanud Soome tarbijad on lõpetamas Eesti külastamist ja siinse toodangu tarbimist. „Otsime küll aktiivselt ekspordivõimalusi – seda nii juba olemasolevatel kui ka uutel turgudel – kuid on selge, et kogu kodumaise turu langust selliselt ära katta pole võimalik,“ märkis Härms.