Saku õlletehases valmistatakse Porterit vaid kord aastas – just sügis-talviseks perioodiks, teatas ettevõte.

Porteri valmistamisaeg on tänapäeva õlletööstuses üks pikemaid - see peab laagerduma kolm kuud enne pudelisse villimist. Ka sel aastal alustati porteri pruulimisega juba augustis.

Saku õlletehase peaõllemeister Enn Kärblane ütleb, et porteri kui põhjamaise külmaperioodi joogi tarbimise traditsioonid ulatuvad tagasi aastasadadesse. Eestis on porterit peetud ikka sügis-talvise õllepruulimise traditsioonide kandjaks.

Saku Porter valmistatakse veest, heledatest-, karamell- ja kohvilinnastest, humalast ning pärmist ja talle on väga iseloomulik kõrge, pruunikas vaht. Enn Kärblane kinnitab, et Saku Porter on igal aastal väga hästi välja kukkunud ja säilitanud oma stabiilsuse ning maitseomadused.

“Saku Porter sobib aromaatse ja täidlase maitse tõttu hästi aperatiiviks, liharoogade, magustoitude, šokolaadi ja juustu kõrvale,“ kinnitab kogenud peaõllemeister.

„On teada, et tumedad õlled nagu porter, muutuvad seistes aina paremaks,“ ütleb Enn Kärblane. Kui praegu on müüki jõudmas esimene kogus Saku Porterit, siis veelgi kauem laagerdunud kesvamärjuke villitakse pudelitesse ja saadetakse kaubandusvõrku pärast aastavahetust.

Kärblane kinnitab ka porteri eripära, et teatud täiendav laagerdumise-küpsemise aega pudelis tuleb talle ainult kasuks. Selline pudelis “küpsemine” võib kesta kuid, mille käigus tulevad esile järjest uued ja uued maitse- ja aroominüansid ning lõpptulemust võibki võrrelda portveiniga.

Saku Porter alkoholisisaldus on 7,8 % ja soovitav serveerimistemperatuur on tavalisest õllest pisut kõrgem, 12-14 C.

Porter on algselt pärit Inglismaalt, erinevate porterite alkoholisisaldus võib varieeruda 4 kuni 9,5%ni. Porter on hästi tume õlu, mille värv võib olla tumepruunist peaaegu mustani.

Porteri nimi võeti kasutusele esmakordselt 18. sajandil ja oma nime sai ta Londoni sadama ja tänava transporditööliste ehk porterite järgi, kes seda märjukest hea meelega tarbisid.

Inglismaal kasutusel olev tumeda pinnapärmiõlle üldnimi stout on alguse saanud just porterist, sest kanget porterit kutsuti ka ”extra porteriks”, ”double porteriks” või ”stout porteriks” ja viimane lühendati hiljem lihtsalt Stoudiks.


Sakus on tänase retsepti järgi Porterit pruulitud juba pikki aastakümneid ja selle on väga hästi vastu võtnud õllesõbrad nii Eestis kui kaugemalgi. Erilise tunnustuse on see saanud läbi aastate Soome erinevatel jõuluõllede konkurssidel, kus ta on korduvalt tunnistatud parimaks.


Väga kiitvaid sõnu Saku Porteri kohta on öelnud üle maailma tunnustatud õlleekspert ja mitmete õlleentsüklopeediate autor Michael Jackson: ”Visa hingega õlu imperial stoutide ja balti porterite seas; Saku porteril on veidi suitsune värskelt saetud seedripuu või lõkke aroom. Röstitud vahukomminoodiga eelmaitse on täidlane, muutub hiljem ingveriseks ning seejärel pehmelt kiireks ning siidiseks järelmaitseks.”