Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul on mõdu tegelikult tuntud aegade algusest aga eriti populaarseks muutus jook keskajal, kus seda peeti õllest ja veinist paremaks ning seetõttu ülikute joogiks. „Kahjuks muutis mee kallis hind ülikute joogi nii elitaarseks, et odavamad joogid saavutasid suurema populaarsuse ja mõdu vajus mõnevõrra tahaplaanile.“

„Mõdu on kõikide kääritatud jookide kuningas,“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. “Kui sajandeid tagasi oli mõdu mee kalli hinna tõttu lihtrahvale kättesaamatu, siis nüüd on see tänu Saku joogimeistritele täies uhkuses kõigi eestimaalaste ees.“

„Ühtlasi on mõdu vastus neile, kes ütlevad, et Eestis pole õllekultuuri. Otse vastupidi - mõdu on tõestus sellest, et Eesti joogikultuuri ajalooline tarkus on säilinud ja tänane tipptasemel tootearendus lisanud sellele veel viimase lihvi,“ ütles Ärm.

Mõdu on toodetud Sakus ka eelmise sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel. Uue Mõdu tootmisel on kasutatud ajalooliselt säilinud andmeid ja püütud maailma erinevate mõduretseptide hulgast leida see autentne Eesti mõdu, mille tähtsaimaks komponendiks on mesi.

Iidsete traditsioonide taaselustamisega soovib Saku Õlletehas tõsta mõdu pruukimise tava Eestis nii pidulikel kui vähempidulikel sündmustel taas au sisse. Mõdu sobib salapäraga tembitud mõdusat meeleolu looma samahästi rahvuslike tähtpäevade tähistamisel kui suveõhtu seltskondades.