Infotehnoloogia vallas tegutsev ettevõte Andmevara teeb kõrgel tasemel lobby, et salaalkoholi vastu võitlemiseks luua online andmebaas, kuhu on kantud kõik legaalse kange alkoholi pudelid ja tubakatooted ning sellega jälgida nende liikumist.
“Toodete kandmine online-süsteemi võimaldab kuivatada kuritegelike grupeeringute rahaallikaid,” lausus mastaapse idee eestindaja ja levitaja Andmevara finantsjuht Allan Lahi.
Lahi ei luba ennast siiski nimetada Eestis enneolematu idee autoriks, vaid üksnes maaletoojaks.
Tema idee tähendab igale tootele dollari turvalisusega võrreldava maksumärgi ja unikaalse koodi paigaldamist, mis võimaldab kiiresti kontrollida viinapudeli või suitsupaki legaalsust.
KONTROLL TOOTE TÄPSUSEGA. Lahi ütlusel on süsteemi rakendamisel võimalik ühe toote täpsusega ära määrata, milline partii millisel ajavahemikul millisesse kauplusse läks.
Veelgi enam, kui jaekaubanduses kõik läbi kassaaparaadi käiks, oleks võimalik hinnangutes isegi tarbija tasandini minna. “See tekitaks kaupmeestes protesti,” arvas Lahi siiski.
Praegu on maksumärgi süsteemi turvalisuses inimeste osa liiga suur, mainis Lahi, uuel juhul oleks ka seda vähendatud, kuna töö teeks ära automaatika.
“Praegu ei ole võimalik kontrollida, kas kauplustes või kioskites müüdav kaup on legaalne või mitte. Kas on tegemist maksupettusega või mitte,” märkis Lahi. “Sageli ei tea seda ka kauplused ise.”
Lahi sõnul annab legaalsete toodete nummerdamine ning online-süsteemi kandmine ülevaate, kuhu kaubad liiguvad ning aitab välja tõrjuda illegaalset kaupa.
“Kauplusest viina ostes saab süsteemi rakendumisel inimene kindel olla, et ei osta solki,” rääkis Lahi. “Ühikuline järelvalve tagab inimeste tervise kaitse, kuivatab kurjategijate teenistust, tõstab maksude laekumist.”
Lahi kinnitab, et süsteem kahandab salakauba osa legaalses kaubanduses nullini.
Tema suure lobby-töö ja huvi taga peitub kaudselt Datascan International, mis on tegelenud samade süsteemide ning nende rakenduste müümisega erinevates riikides.
Lahi on välja arvutanud, et hinnanguliselt tooks süsteemi rakendamine täiendava aktsiisilaekumisena sisse kange alkoholi puhul 189 miljonit ning tubaka puhul 177 miljonit krooni. Kokku teeniks riik seega tema väitel juurde vähemalt 365 miljonit krooni. “See on konservatiivsel hinnangul,” lisas Lahi.
Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangutel osteti 2000. aastal 27 protsenti salaviinast ja kaheksa protsenti salasigarettidest kaubandusvõrgust.
Helget tulevikku ennustaks Lahi ka maaletoojatele ja tootjatele. “Ainuke, kes kaotab, on kuritegelik maailm,” lausus Lahi.
“Tubaka maaletoojatele tooks süsteem täiendavat käivet 350 miljonit krooni, alkoholitootjatele ilma aktsiisideta käibekasvu 90 miljonit krooni.”
Lahi väitel on Eesti maksude kogumisel hetkel samas kategoorias Balkani riikidega, ka nendega, kes alles hiljuti sõjas vaevlesid.
Süsteemi ülesehitamine ühele kaubagrupile läheks maksma umbes 12 miljonit krooni, seejuures iga täiendava kaubagrupi lisamine nõuaks kolm miljonit krooni.
Dollari turvalisusega võrreldava maksumärgi omahind jääks alla krooni, märgib arvuti kiirusega peast rehkendav Lahi.
RAHASTAMINE LAHTINE. Samas on lahtine just asjaolu, kes süsteemi rakendamist finantseerima peaks.
See teeb osapooled ettevaatlikuks. Lahi on juba ideed tutvustanud ja lobby teinud väga kõrgel tasemel. Keegi pole mehe väitel talle “ei” öelnud.
Lahi sõnul on finantseerimises erinevaid võimalusi, rahavood on tema kinnitusel kõige kergemini ümber korraldatavad. “Võimalus on näiteks kulude lisamine toote hinnale või maksumärgi hinnale, mõeldav on ka Euroopa Liidu tugi.”
Väidetavalt suhtusid Lahi suurideesse äraootavalt nii majandus- kui rahandusministeerium, kes peavad süsteemi rakendamist kalliks, keeruliseks ning efektiivsust kaheldavaks. Eesti Päevalehel ei õnnestunud eile õhtul ministeeriumidelt kommentaari saada. Süsteemi kasutusele võtmisesse suhtuvad Lahi sõnul positiivselt siseministeerium, tõsist relva näeb Lahi kaubas ka maksupettuste uurimise keskus, kes samuti eile õhtul kättesaamatuks jäid.
Lahi kinnitab enda pooldajana ka näiteks riigikogu rahanduskomisjoni juhti Kalle Jürgensoni.
Samalaadset süsteemi on juba edukalt kasutamas Ungari ning Suurbritannia.
Suurde hoogu ei satu uuest mõttes viinatootjad. “Oleme seda ideed liidu juhatuses arutanud,” kinnitas Viina Liidu ja Onistari juht Aleksander Skoblov. “See toob kaasa suuri kulutusi ja vaevalt, et riik toetab,” lisas ta. Pooleteise nädala pärast presenteeritakse ideed viinaliidus laiemalt, kuid Skoblov suhtus sellesse äärmiselt pessimistlikult.
Samas on Andmevaral edukalt äri teinud just suurte keskandmebaasidega. Näiteks EVP keskregister, ütles Lahi, ilma selleta võiks Eesti “kollaste kaartide” kohustus ulatuda sadade miljardite kroonideni.
Samasugust süsteemi näeks Lahi ka audiovisuaalsetele kaupadele.
Ka oleks süsteem rakendatav ka mootorikütuste puhul. Siis kasutatakse nähtavate erimärkide asemel molekulaarkoode,” rääkis Lahi. “Eestis ulatuks sellisel juhul täiendav laekumine miljardi kroonini, mis tähendaks siinse mustjashalli põrandaaluse majandustaeva segipööramist.”
Sisuliselt lisatakse sellisel juhul tollilaos molekulaarkoodiga vedelik õigele kütusele, selle ebaseaduslikul segamisel kood kaob ning tulemuse saab kuulutada salakütuseks. “Järelevalve saaks operatiivse kontrollimehhanismi, ja tarbijad võimaluse tanklatest osta testrid kasutatava kütuse õigsuse määramiseks,” selgitab Lahi.
Kange alkoholi ning tubaka märgistamise loodab Lahi läbi suruda 2003. aastaks.
“See sõltub poliitilistest otsustest, mida mina ei tahaks kuidagi dikteerida,” ütles ta. “Palju võimalusi pole, riik peab maksude kogumisega hakkama saama.”
