Salapärased geeniused on püsti pannud maailma edukaima rahamasina
Vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Wall Street'ist asub maatükk, mis on vaala saba kujuline ja seda iseloomustavad häärberite read, millel on pikad sissesõiduteed. Tegemist on majadega, mil on miljonivaade ning ametlik nimetus on sel asundusel Old Fields, aga kohalikud kutsuvad seda Renaissance Riviera.
Seda seetõttu, et piirakonna rikkamad elanikud, kõik teadlased, töötavad riskifondi Renaissance Technologies heaks. Firma asub lähedal asuvas East Setauketis ning haldab muuhulgas Medallion Fundi, mis on tõenäoliselt maailma kõige võimsam rahamasin. See on avatud vaid Reneissance'i ligi 300le töötajale, kellest umbes 90 on doktorikraadiga. Lisaks saavad seal raha liigutada mõned valitud, kel on firmaga pikad sidemed.
Fond on tuntud oma salajasuse poolest ning on viimase 28 aastaga teeninud 55 miljardit dollarit kasumit. Nad ei kaota peaaegu kunagi raha. Ükskord kaotasid nad ühe rahapaigutusega viie aastaga 0,5% rahast.
1982. aastal lõi selle masinavärgi täna 78-aastane matemaatik Jim Simons. Ta on suutnud ühte kokku meelitada väga palju maailma nupukamaid teadlasi. Öeldakse, et mitte keegi ei tee kvant-investeerimist paremini kui see seltskond.
Isevärki geeniused
Finantsringkondades on kõik Renaissance'st kuulnud, aga peaaegu keegi ei tea, mis selle sees toimub. Loomulikult levib kuulujutte ja spekulatsioone. Samal ajal opereerib ettevõte veel kolme riskifondi, mis on avatud kõigile investoritele. Kokku on nende fondide varade väärtuseks 26 miljardit dollarit, aga nende tootlus ei saa Medallionile ligilähedalegi.
Jim Simons lahkus Renaissance'st 2009. aastal. Tema on üks vähestest nimedest, keda sellest salajasest grupist teatakse ehkki nende rikkus on suurem kui paljudel maailma riikidel ja nende mõju USA poliitikale on seni olnud aina kasvav. Bloombergi loo tarbeks ei soovinud mitte keegi firmast fondis toimuvat kommenteerida.
Renaissance on riskifondide seas unikaalne nii geniaalsuse kui ka liikmete ekstsentrilisuse poolest. Peter Brown, kes on firma üks juhtidest, magab enda kontoris asuval kappvoodil. Teine juht Robert Mercer ei räägi peaagu kunagi, koosolekutel ta pigem vilistab kui ütleb midagi. Kõrvaltoas tülitsevad pidevalt identsed kaksikud, mõlemad doktorikraadiga, ja just sel moel suudavad nad anda endast parima. Ettevõte on üle elanud ka mitmeid siseheitlusi. Üks Venemaa teadlane ülendati juhtima väga tulusat kinnisvraportfelli. Ta oli firmas võrdlemisi uus nimi, vanad olijad ei võtnud seda sugugi kergelt.
Mis on nende saladus?
Väljast vaatajaile on aga kõige suurem müsteerium see, kuidas on fond suutnud aastast-aastasse kasvatada tulu ligi 80 protsenti. Neid ei suudeta kuidagi kopeerida. Samas on konkurendid leidnud mõned põhjused, miks Medallioni investeeringud nii edukad on.
Esiteks on firma kasutada maailma ühed võimsamad arvutid. Nende töötajail on rohkem andmeid ja need on paremad. Nad on suutnud tuvastada rohkem signaale, mille järgi oma prognoose teha ning neil on paremad raha jaotamise mudelid. Nad vaatavad väga tähelepanelikult tehingute hindasid ja seda, kuidas nende enda tehingud turge mõjutavad.
Nende edu tegelik võti peitub aga neis inimestes, kes on ehitanud, arendanud ja hoidnud Medallioni mudeleid. Paljud neist inimestest kohtusid firmas nimega IBM 1980ndal aastal. Seal kasutasid nad statistilist analüüsi, et võidelda keeruliste keeleteaduslike probleemidega.
Simons on teada-tuntud matemaatikageenius, Harvardi professor, Oswald Vebleni geomeetria-auhinna võitja ning Chern-Simonsi teooria kaasautor. Ta töötas kunagi riigikaitse heaks ja tema ülesanne oli mürast häälte ning sõnumite leidmine.
Kvant-kauplemise eesmärk on lihtne: ehitada mudeleid, et leida turgudel oleva müra seast peidetud signaale. Need võivad olla vaid sosinad, aga need aitavad prognoosida aktsia, võlakirja või naftabarreli hindade liikumistrajektoore. Probleem on väga keeruline, sest kunagi ei saa välistada näiteks ostjate ning müüjate irratsionaalset käitumist.
Simons tegi algusest peale selgeks, et fondi maht võib tulemusi mõjutada. Liiga palju raha hävitab tulususe. Täna on neil laeks 9-10 miljardit dollarit, kaks korda suurem summa kui 10 aastat tagasi. Kasumit jagatakse laiali iga kuue kuu tagant.
Tänu Medallionile on Simonsi vara väärtuseks täna Bloombergi arvutuste kohaselt 15,5 miljardit dollarit. Ta omab tänase päevani 50% ettevõttest.
Nagu arvata võib siis kaadrivoolavusega firmas probleeme ei ole. Probleemid on ülikeerulised, kolleegid tippklassist ning palgalipikult vaatab pidevalt vastu tohutu summa.
2007. aasta äratus
Teised ütlevad, et Renaissance'i edu taga on see, et nad jooksevad kiiremini kui teised. Samas ei ole see neid alati jalgel hoidnud.
2007. aasta augustis tabas maailma kinnisvara- ja panganduskrahh, mis tegi laastamistööd ka kvant-riskifondide seas. Üks neist oli näiteks 30 miljardi dollariline fond, mis kuulub Goldman Sachile. Teadjad räägivad, et ka Medallion kaotas miljard dollarit ehk viiendiku oma fondist ja seda vaid loetud päevadega.
Renaissance'i juhid, kartes, et jätkuv kaos mõjutab ka nende fondi, loobusid iseenda mudelitest ja hakkasid müüma. Nad olid juba valmis halvimaks, aga turg hakkas taastuma. Ülejäänud aasta jooksul teenis Medallion kaotatu tagasi ning lõpetas 2007. aasta taas 85,9-protsendilise kasumiga. Renaissance'i juhid olid saanud väärt õppetunni - loodud mudelitega ei tohi mängida.
Täna küsitakse, et kaua Medallioni edu kestab. Simons lahkus seitsme aasta eest, aga fond jätkab täistuuridel. Isegi 2016. aasta esimeses pooles, kui paljud riskifondid olid raskustes, teenisid nemad 20% kasumit. Kasvanud on nii nende vara kui ka mõjukus.
Kahe tänase juhi Browni ja Merceri all on kõik suurepärane. Üks mees on aga 61-aastane ja teine 70. Kas fond jätkab edukana ka siis kui nemad taanduvad seda näitab aeg.
Küll oleks vahva, kui selle salapärase fondi liikmete seas oleks ka mõni ülinutikas eestlane. Miks ka mitte?
