Tubakafirmade hinnangul aitab salasuitsuga võidelda vaid aktsiisi alandamine
Salasigarettide osakaal Eesti tubakaturul on viimase aastaga kasvanud kahekümnelt protsendilt kahekümne viiele ja kui riik tubakaaktsiisi vähemalt krooni võrra ei langeta, prognoosivad tubakafirmad salasigarettide müügi kasvu ka edaspidiseks.
"Kui vaadata lääne kogemusi, siis kõige efektiivsem on kombineeritud meetod, kus kõigepealt alandatakse aktsiisi kuskil 20 protsenti ning samal ajal tugevdatakse tolli ja politsei tööd," ütles Philip Morris Eesti peadirektor Juhan Kahu.
Hinda tõstab ka salasuitsu müüja
Kahu sõnul toob aktsiiside tõstmine ainult kahju, kuna see suurendab salasigarettide müüjate tulu. Iga kord, kui aktsiisimäär tõuseb, saavad ka salasigarettide müüjad oma hindasid tõsta. Samas jätavad nad hinna madalamale seaduslike sigarettide hinnast ja nende müük ei lange.
Kahu sõnul aitaks Eestis salasigarettide müüki oluliselt vähendada tubakaaktsiisi langetamine viielt kroonilt neljale. "Aktsiisi langedes ei hakkaks rohkem laekuma mitte ainult aktsiise, vaid ka käibemaksu, sotsiaalmaksu ja tulumaksu," lausus Kahu.
Aktsiis võiks langeda kuni poole võrra
TRC Tubaka juhatuse esimees Vahur Jegorov arvab, et aktsiisi langetamisest krooni võrra ei piisa. "Kaks kolmandikku Eestis müüdavatest salasigarettidest on filtrita Priima. Nende salaja vedamine üle piiri kaotab mõtte alles siis, kui aktsiisi langetatakse poole võrra," lausus Jegorov.
Aktsiisi väikse langetamise mõttetuse tõestas Jegorovi sõnul ära Rootsi, kus aktsiisi langetati veidi, kuid kuna salasigarettide osakaal ei vähenenud, tõsteti aktsiis uuesti kõrgemale.
"Kui salakaubavedajad on omale juba rajad sisse töötanud, siis väike aktsiiside langus neid ei mõjuta," sõnas Jegorov.
Swedish Match Eesti peadirektor Jaak Uusi sõnul kaotab riik ainuüksi laekumata aktsiiside näol igas kuus vähemalt 11 miljonit krooni. "Aktsiisi tõstmine on vesi salatubakaga kauplevate ärimeeste veskile," sõnas Uus.
Eesti Päevalehe andmetel ulatuvad altkäemaksud tolliametnikele ühe konteineri sigarettide tollist läbilaskmise eest poolteise miljoni kroonini, mis võrdub keskmise tolliametniku 30 aasta netopalgaga.
Ka selliseid summasid altkäemaksudeks makstes suudavad salasigarette müüvad inimesed kõrgete aktsiiside tingimustes teenida konteineri pealt mitu miljonit krooni kasumit.
Järgmine tubakaaktsiisi tõus toimub detsembri algul, mil see tõuseb 50 sendi võrra 5 krooni 50 sendini.
Tolliamet vaidleb vastu
Tubakaaktsiisi tõus ei põhjusta salatubaka leviku plahvatuslikku kasvu, kinnitas tolliameti järelkontrolli talituse juhataja Reinut Kallaste.
"Kui tõus toimub, siis korraliku tubaka hind tõuseb ja salatubaka müüjad saavad ka väiksema kogusega oma raha kätte," ütles Kallaste. Ta lisas, et kui väiksemaid koguseid salatubakat õnnestubki tollist läbi tuua, siis täiskonteinerite kaupa on seda keeruline teha.
Kõige levinum on Kallaste sõnul salatubaka maaletoomine muu kauba vahel või teise kauba nime all. Näiteks deklareerivad salatubaka maaletoojad kauba riisi või makaronidena, kuid kontrollimisel selgub, et konteiner sisaldab suurel hulgal sigaretipakke.
Kallaste ütles, et toll avastab salatubakat tavaliselt kas pistelise kontrolli käigus või välisriikide tollidelt saadud info põhjal. "Ühegi riigi toll ei jõua füüsiliselt kõiki konteinereid läbi vaadata," lausus ta.
Kallaste hinnangul oleks salatubaka avastamisel abi röntgenseadmetest, millega saaks korraga läbi vaadata terve konteineri või autokoorma. "Üks selline seade maksab miljoneid kroone ja ma ei näe, et Eesti tollil oleks võimalik lähemas tulevikus selliseid seadmeid soetada," möönis Kallaste.
Tolliamet on tänavu avastanud seitse suuremat salatubaka koormat. Suurim neist oli Kallaste sõnul 1770 pakki sigarette sisaldanud saadetis, mida püüti riiki sisse tuua Tallinna Sadama kaudu.
Kristiina Tamberg
