Salon+ ennustab juuksurite liitumislainet kettidesse


Juuksurite töö muutub Selveri tüüpi teeninduseks ja kaugeneb putiikide ärimudelist.

?Tere, tere! Kas soovite aega stilisti või juuksuri juurde?? uurib salongi administraatori meeldivalt nõudlik hääl kliendi eelistuste kohta. ?Ahaa, suuremaid juustega seotud muutusi seega plaanis pole? Olgu, sellel juhul soovitan aja panna juuksuri juurde,? jõudis Toni & Guy salongiketi esindaja eestlastest kundedega kiiresti kokkuleppele. Nüüd ei jää muud üle, kui eksperiment lõpule viia, mõtlesid aasta tagasi ülemaailmselt juuksurisalongiketilt Londonisse brändistamise ideid leidma läinud Erkki ja Helena Lõhmus.

Tänaseks Eestis, Lätis ja Leedus esindatud juuksurisalongide ketiga Salon+ maha saanud perekond ei pidanud pettuma, sest koju ei tuldud tühjade kätega. Plaan, kus naine salongi üldatmosfäärist ideid noppis ning mees klienditoolis teenindusnippe kõrva taha pani, annab mõtlemis- ning tegutsemisainet tänaseni.

Viimistlus annab lihvi

Öö ja päeva efekt seisnes Eesti ja Suurbritannia juuksurite vahel toona eelkõige salongi ruumipaigutuses ja teeninduskvaliteedis. ?Nad ei püüdnud kõikvõimalikke iluteenuseid ühele pinnale kokku suruda, vaid keskendusid põhitegevusalale,? selgitab mugavalt kohvikutoolile nõjatunud salongiketi Salon+ juht Helena Lõhmus. Salongiketis järgitavad rusikareeglid, kus teenusele lisaks tugevalt ka viimistlusvahendite müügile panustatakse, pole liiast. Viimase aastaga 41% käivet kasvatanud numbrid räägivad iseenda eest.

Eesti juhtivate juuksurisalongide eestvedajad räägivad, et viimistlusvahendite müük salongides on üsna tõhus kõrvaläri. Hair House?i salongi juht Priidu Allandi ei tähtsusta vahendite müügis mitte lisakäivet, vaid pigem võimalust kliendile huvipakkuv toode kohe välja osta. Intersalonis moodustab viimistlusvahendite müük 20% kogukäibest. Salon+ kogukäibest moodustab juuksehooldusvahendite müük koguni 40%.

Lisaks juuksehooldusvahendite suuremale pakkumisele ennustavad juuksuriäri arvamusliidrid ka salongikettide valitsemisajastut. Mujal maailmas on salongide kettidesse koopereerumine ammu toimunud. Põhjusi ei maksa kaugelt otsida: kahasse tehtavad turunduskampaaniad, soodsamad koolitusprogrammid ja väiksemad juhtimiskulud kallutavad meistrite isikukultuse kaalukausi 3:1 seisuga oma kasuks.

Eesti ainukese ametliku juuksurisalongi ketina, kümne salongiga tegutsev Salon+ võimalike konkurentide ees silmi kinni ei pigista. Ühtegi välismaist ketti turuvalitsejad Eestit piidlemas ei näe, kuid potentsiaalsete laienejatena näeb perekond Lõhmus moeilmas juba nime teinud eliitjuuksurisalonge, kes siin-seal filiaali võiksid avada.

Hairhouse ja Intersalon aga laienemisplaane ei pea. ?Viie aasta jooksul on plaan mitte laieneda, kaugem tulevik pole veel paigas,? kommenteerib Hair House´i juht Priidu Allandi.

Käsitööst üksi ei piisa

Juuksuriäri muutuvaid mängureegleid tõukavad tagant ka salongi personalile esitatavad täienenud oskuste nimetused. Osavast käsitööst üksinda ei piisa. ?Hea juuksur peab olema ka konsultant, stilist, müügiinimene ja loomulikult suurepärane suhtleja,? loetleb Helena Lõhmus ideaalse juuksuri eeldusi. Igapäevaselt juustemaailmaga kokkupuutuvad salongijuhid ei tee saladust, et tõeliselt häid juuksureid ? nagu ka teiste elualade esindajaid ? leidub tegelikult vähe ja proffide ülemeelitamiseks või isegi üleostmiseks nähakse omajagu vaeva.

Iluteemade suhtes tundlikus naistemaailmas liiguvad tunnustatud tegijate kliendid linnuparvena oma karja juhiga kaasa. Kaasa tulevad mõistagi käibenumbrid ning tegija hea maine kandub üle ka salongile. Niisiis võib parimatele korraldatavast tormijooksust igati aru saada. Hinnanguliselt tõmbavad head juuksurid endaga lahkumisel kaasa 90% klientidest, mis tippude puhul tähendab vahel isegi 500 klienti.

FIE või palgatöötaja

Salongidevahelises olelusvõitluses peab ka juuksur oma valiku tegema, kas töötada palgatöölisena või võtta ennast arvele füüsilisest isikust ettevõtjana. Sellel juhul rendivad juuksurid salongilt vaid töötooli, töövahendid ostavad aga ise. Hinnanguliselt toimetavad FIE-dena ligi pooled.

N-ö isemajandamise rezŠiim on paljudele siiski hirmutav. FIE-na töötamine nõuab suuremat vastutust töötajalt ning eriti suure hirmu ajab see nahka noortele ja alustavatele tegijatele. Omajagu valab FIE-ks hakkamisele õli tulle karmi kontrolliga ka riik. Niisiis lüüakse ettevõtlusplaanile pigem käega ning valitakse palgatöö. Kuna juuksurid-kosmeetikud on Eestis enamasti nooremapoolsed naised, siis pere loomiseni ei vaeva nad sageli end küsimusega, kes ja kas üldse tasub nende töötasudelt maksusid või kuidas garanteerib tööandja talle sotsiaalsed hüved. ?Arvestades tõsiasja, et väga paljudes salongides on üllatavalt madal hinnatase, on põhjust karta, et salongi majandustegevust ei kajastata adekvaatselt,? arvab Helena Lõhmus.

Kas teadsid, et:

?? Naised vahetavad juuksurit kolme-nelja aasta tagant. Meeskliendid pidavat õrnema sugupoolega võrreldes tunduvalt lojaalsemad olema: statistika andmetel vahetavad mehed juuksurit kaheksa kuni kümne aasta tagant.

?? Sõnapaarile ?profijuuksur? annab Eesti Google vaid kaks vastet: mõlemad pajatavad Vene diivast Sergei Zverjevist. Vastele ?Tippjuuksur? annab otsingumootor 126 päringut, välja tulevad nimed Kairi Viik, Katrin Pilk, Tamara Korjagina, Oskar Voit.

?? Soomes on juukselõikus Eesti hinnakirjast kaks kuni kaks ja pool korda kallim.

Meeste ja naiste juuksemood

?? Sel sügisel-talvel domineerivad juuksemoes kaks sõnapaari: loomulikkus ja lokid. Seda nii meeste kui ka naiste moes. Stiilsed on naturaalsed toonid, selge, puhas lõikus. Meeste juuksemoes teevad endiselt ilma nudipeast pikemad juuksed, seega pikem loomulik lõikus.

Allikas: Wella & Sebastian, Intersalon, Ärileht